“Õhujõud on praktiliselt likvideeritud, jätkub nende juhtimise detsentraliseerimine,” ütles Tsalko ajakirjanikele. Tema sõnul pole õhujõududele jäänud ei keskset juhtimispunkti ega volitusi, vahendab BNS.

Tsalko kritiseeris ka lennuväebaaside suurendamist, nimetades seda “mitte parimaks variandiks”. Eksperdi sõnul muutub lendurite väljaõpe erakordselt raskeks, kui ühel lennuväljal asub üle saja lennuaparaadi.

“Mingi aktsiaseltsi seisukohalt võib suurendatud lennuväebaasi omamine isegi kasulik olla, ent riigijuhtimise seisukohalt pole see parim lahendus,” usub ta.

Kindrali sõnul on vananeva, 30 ja enama aasta vanuse lennukipargi probleemist suurem vaid kaadri küsimus.

Tsalko sõnul koolitas nõukogude ajal piloote ja tüürimehi 17 lennukooli.

“Praegu on enamus neist hävitatud. Lubatakse tuhandet uut helikopterit, unustades, et nende jaoks on tarvis 2000 lendurit, keda pole kusagilt võtta,” selgitas ta.

“Venemaa õhujõud elavad üle sügavat süsteemset kriisi. Lennunduse juhtimise ebakompetentsuse tase kaitseministeeriumis ületab igasugused piirid,” kuulutas ta.