Delfi lugeja, kel silm paistes, avaldas muret, et silma- ja nahaarstile on väga pikad järjekorrad. Haigekassa statistikast ravijärjekordade kohta selgub, et pikim ooteaeg ongi oftalmoloogia erialal ehk silmaarsti juurde ning seda Tartu ülikooli kliinikumis, kus aja saamiseks tuleb oodata ligi neli kuud.

Eriarsti vastuvõtule pääsemise ooteaeg erineb suuresti nii erialati kui ka haiglati. Suurtes haiglates on pikimad ambulatoorsed järjekorrad juuli alguse seisuga oftalmoloogi ehk silmaarsti, neuroloogi, neurokirurgi ja uroloogi juurde.

Enamasti on maakonnahaiglates järjekorrad suurte haiglate omast lühemad. Enamik pikki järjekordi on tingitud ka haigla vähesest võimsusest. Pikimad ambulatoorsed järjekorrad on väikeste haiglate seas kardioloogia, reumatoloogia, ortopeedia, nefroloogia, sisehaiguste ja oftalmoloogia erialal.

Kokkuvõttes on mitmes haiglas mitmel erialal ooteaeg lubatud 42 päevast tunduvalt pikem. Kõige pikem järjekord oli juuli alguse seisuga 113 päeva ehk ligi neli kuud. Nii kaua tuleb oodata, nagu juba öeldud, Tartu ülikooli kliinikumis silmaarsti vastuvõtule pääsemist.

Pikimad järjekorrad 3–4 kuud

Ida-Tallinna keskhaiglas on oftalmoloogi juurde järjekord 93 päeva. Suurtest haiglatest saab kõige kiiremini silmaarsti vastuvõtule Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus järjekord on 43-päevane. Väiksemates haiglates varieerub järjekord neljast kuni 86 päevani.

Kõige pikemad järjekorrad on suurtes haiglates ka neuroloogia erialal, täpsemalt Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kus tuleb oodata 109 päeva, ning Tartu ülikooli kliinikumis, kus ooteaeg on 106 päeva. Veel neurokirurgia ja uroloogia erialal on TÜ kliinikumis pikimad järjekorrad. Neurokirurgia erialal on ooteaeg seal 107 ja uroloogia erialal 103 päeva.

Väiksemate haiglate seas on pikim ambulatoorne järjekord 110 päeva. Selline ooteaeg on Valga haiglas kardioloogia erialal. Teiseks pikim järjekord on samuti Valga haiglas, reumatoloogia erialal 95 päeva. Rakvere haigla pikimad järjekorrad on ortopeedia erialal 89 ja sisehaiguste erialal 86 päeva.

Vajadus suurem kui tellimus

Tartu ülikooli kliinikumi avalikkussuhete spetsialist Ene Selart ütles Delfile pikimate järjekordade tagamaid selgitades, et peamiseks põhjuseks on haigekassa rahapuudus.

Patsientide nõudlus on selgelt suurem kui haigekassa tellimus. "Hetkeseisuga on kliinikum haigekassa lepingu isegi ületanud: ambulatoorse eriarstiabi ravijuhte on tehtud üle 4000 rohkem kui leping seda ette näeb," rääkis Selart.

Vältimatut eriarstiabi antakse kõikidele patsientidele kohe ning kliinikumis on loodud nn cito-aegade süsteem, kus arstid saavad vajaduse korral oma patsiendid saata eriarsti vastuvõtule seitsme päeva jooksul. "Võrreldes eelmise aastaga on ambulatoorsete vastuvõttude arv selle aasta esimese poolega kasvanud 11 000 vastuvõtu võrra."

"Ravijärjekorrad on meil pikad, sest oleme Lõuna-Eestis mitmel erialal ainsad teenuse osutajad ning patsiendid soovivad meile ravile pöörduda. Kui haigekassa täiendavate ravijuhtude rahastamiseks raha ei leia, siis ei ole ka ravijärjekordade lühenemist ette näha," nentis Selart.