Indrek Sirk: jalgrattur on tegelikult sõiduki juht ja tema koht on sõiduteel

Aasta tagasi kehtima hakanud liiklusseadus lubab jalgratturid sõitma ka kõnniteele, kuid liiklusekspert Indrek Sirk leiab, et see tekitab segadust ja absurdseid olukordi ning soovitab ratturitel lähtuda eelkõige oma ohutusest.

Sirk arvab, et õige oleks minna vana regulatsiooni juurde, kus kõnniteed on jalakäijate jaoks ja ratturid sõidaksid sõiduteel. „Loomulikult tuleb selles olukorras mõelda ka sellele, et sõiduteed oleksid jalgratturitele kasutatavad, sest kahjuks seda nad alati ei ole,“ rääkis Sirk. „Kui rattur kasutab erandkorras kõnniteed, siis peab ta olema ekstra ettevaatlik.“

Sirgi sõnul on Norras, kus lubati ratturid samuti kõnniteedele, saadud oma viimaste aastate kogemuse põhjal aru, et jalgratturite kõnniteele lubamine oli ikkagi viga.

Eesti liiklusseadus lubab ratturi kõnniteele kolmel juhul: kui ta on alla 12-aastase lapse saatja, kui laps on jalgrattatoolis või siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud. „See, mis on oluliselt raskendatud, ei ole iseenesest määratletud ja on subjektiivse hinnangu küsimus,“ tõdes Sirk.

Puhvertsoon kadus ära

„Varem sõitis autojuht kõrvalteelt peateele välja ja teadis, et ta võib sõita kuni ristuva sõidutee ääreni, sest mitte ühtegi sõidukit ei saanud talle enne ette jääda kui alles sõiduteel,“ rääkis Sirk. „Siis tekkis tal vaateväli, et hinnata ristmikule sõitmise ohutust.“ Kui ülekäigurada ei olnud, oli sellisel autojuhil eesõigus ka jalakäija ees.

Nüüd on jalgrattur õigustatud sõitma kõnniteel ja see tähendab seda, et kui autojuht läheneb kõrvalteelt ristmikule, siis peab ta „anna teed“ märgi nõudeid täites andma teed kõigile ristuval teel liikuvatele juhtidele, sealhulgas kõnniteel liikuvale jalgratturile.

Jalakäijad on sellises olukorras, kus ülekäigurada puudub, kohustatud andma sõidukijuhile teed, sest jalakäijal ei ole peateed ega kõrvalteed. Jalakäija jaoks on see lihtsalt ristmik ja ta peab otse ristmikule lähenevale või ristmikku otse ületavale juhile teed andma.

Samasugune piiratud nähtavusega olukord tekib Sirgi sõnul kõnniteel sõitval jalgratturil ka siis, kui auto sõidab välja kõrge piirdeaiaga hoovist või maja nurga tagant. „Kui ristmikul on oht aimatav, siis hoovidest väljasõidud on kohad, kus jalgrattur ei oska ohtu oodata,“ lausus Sirk.

Sirgi sõnul on kõige ohtlikum uue liiklusseadusega tehtud muudatus liiklejate lahususe põhimõtte rikkumine. Sisuliselt lõhuti ära vundament, mis määras sõidukid sõitma ühel teeosal ja jalakäijad teisel teeosal.

Sirgi hinnangul kuuleb üha sagedamini liiklusteadetest õnnetustest, kus jalgrattur sõidab kõnniteel jalakäijale otsa. „Seda juhtus ka varem, aga siis oli jalgratturile aastakümneid pähe taotud, et ta on vales kohas. Ükskõik, mis ka ei juhtu, ma (jalgrattur) olen ise süüdi,“ kõneles Sirk.

Rattur on nõrgem pool

Sirk tõdes, et nüüd hakkab see mõtlemine muutuma, aga see ei toimu ühe aastaga. Segadust on veel piisavalt ja inimesed ei ole veel harjunud uue olukorraga. Spetsialistide sõnul kulub umbes viis aastat, et muudatused liikluses hakkaksid toimima.

On jalgrattureid, kes hästi teavad norme ja kasutavad neid, aga õnneks teab iga jalgrattur ise, et ta on nõrgem pool ja eesõiguse tagaajamisest ei ole alati kasu. „Seetõttu ollakse ettevaatlikumad,“ tõdes Sirk.

Autojuhid seevastu kasutavad oma eesõigust jõulisemalt „Mul on eesõigus ja on tonn rauda ümber – kui rattur mulle otsa sõidab, jään ise ellu,“ üldistas Sirk. „Aga jalgrattur teab, et iga kokkupõrge lõppeb tema jaoks halvasti.“

Sirk leiabki, et jalgratturi põhiline liikumiskoht on sõidutee. „Kui rattur sõidab kõnniteelt sõiduteele, siis tuleb arvestada sellega, et see on manööver ja jälgida, et rattur ühtegi autojuhti selle manöövriga ei segataks,“ õpetas Sirk.

Kuni uue liiklusseaduse kehtimahakkamiseni mullu juulis kehtis ka nõue, et kui on jalgrattatee olemas, siis peab seal sõitma. Sellist lähtuvalt planeeriti ka kergliiklusteede kõrval sõiduteed kitsamad. Praegu seda nõuet aga enam pole ja ratturid võivad sisuliselt sõita seal, kus tahavad.

Delfi kutsus advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaadi Indrek Sirgi Tallinna liikluskeerisesse, et ohtlikud olukorrad läbi mängida ja liiklusseadusest paremini aru saada. Meiega koos tegid jalgrattatunnid kaasa Sirgi lapsed, 9-aastane Sandra ja 7-aastane Ragnar.