DELFI GRAAFIK: Osaajaga töötamine on Eestis vähe levinud
Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötas mullu osalise tööajaga 9,8 protsenti töötajatest. Euroopa Liidus keskmiselt töötas osalise tööajaga aga ligi viiendik hõivatutest.
Naiste, noorte ning eakate seas on osaajaga töötajate osakaal suurem, mis on seletatav näiteks sooviga ühildada töö-, pere- ja eraelu.
Vaadates osaajaga töötamise trendi, siis võib näha, et 2009. aastal toimus selles tõus ning sellest alates on see enam-vähem samale tasemele jäänud. Seda võib seostada majanduslangusega, mis tööturule jõudis 2009. aastal.
Kuivõrd majanduslangusega nõudlus ettevõtete toodangu järele vähenes ja ettevõtjad otsisid võimalusi kulusid kärpida, et raskeid aegasid üle elada, siis tehti seda ka tööaja vähendamise teel.
2011. aasta tööjõu-uuringute andmetel teeb viiendik osaajaga töötajatest osaajaga tööd õpingute, 5,1 protsenti terviseprobleemide või puude, 5,5 protsenti laste või pereliikmete eest hoolitsemise vajaduse tõttu ning viiendik lihtsalt ei soovi täisajaga töötada.
Uuringust ilmneb, et töötajate töötunnid on viimase nelja aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilsed. Osaajaga töötajad töötavad keskmiselt 21 tundi nädalas ning täisajaga töötajad 40,6 tundi nädalas.
Tööajahulk erineb mõnevõrra nii sooliselt kui ka vanuseliselt. Kui mehed töötavad keskmiselt 40,1 tundi nädalas, siis naiste keskmine tööaeg nädalas on 37,5 tundi. See on seletatav naiste suurema osakaaluga osaajaga töötajate seas. Samal põhjusel on ka noorema- ja vanemaealiste töötundide arv nädalas väiksem kui keskmiselt.
