Ahto Lobjakas: vastupidine otsus ESMi kohta olnuks ajalooliselt pime

Kolumnist ja vaatleja Ahto Lobjakas leiab, et riigikohus demonstreeris ESMi lubava otsusega väga selgelt arusaama sellest, mis on oluline ja mis vähemoluline või mis on esmane ja mis teisene.

Lobjaka sõnul ei tähenda see, et põhiseadus on teisene. „Aga fakt on see, et meie põhiseadus ei saaks toimida ilma euroopaliku keskkonna olemsaoluta,“ rääkis ta. „Põhiseadus ei saaks toimida ilma, et Eesti ei oleks Euroopa Liidus ja eurotsoonis.“

„Isegi kui ESMis on põhimõtete vastuolusid, siis väga sügaval tasandil on ESM vajalik selleks, et päästa eurotsooni ja kaugemas tulevikus ka Euroopa Liitu,“ rääkis Lobjakas. „See eesmärk on tema sõnul olulisem kui põhiseaduslik pedantsus.

Lobjaka sõnul ei saa öelda, et Eesti põhiseadus oleks ajale jalgu jäänud, aga põhiseaduselt ei maksa ka oodata, et tal on lahendused olemas kõikidele meie ette kerkivatele probleemidele aastas 1991 kuni igavesti.

„See on nagu juutidel on toora,“ selgitas Lobjakas. „Kõik vajab tõlgendamist. See sõna on olemas, aga ta eksisteerib elus ja tema rakendamist tuleb otsustada vastavalt asjaoludele. Seda nüüd tehtigi.“

Lobjaka sõnul tuleb ESMi puhul tähelepanu pöörata veel kahele aspektile. „Esiteks ei muuda Eesti otsus ESMi osas midagi, see valdab vaid psühholoogilist mõju meile endile,“ rääkis ta.“ESMi süsteem on üles ehitatud nii, et kõike määrab Saksamaa ja ka Holland ja Soome koos ei oleks võimelised ESMi blokeerima.“

Teiseks on kriis Euroopas ületanud juba ESMi piirid. „Sellepärast ongi riigikohtu otsu oluline meie enda jaoks, et me ise kinnitasime seda arusaama, et meie tulevik sõltub Euroopa käekägust,“ kõneles Lobjakas. „Oht oli, et me oleks võinud teistpidi otsustada ja see oleks olnud ajalooliselt pime otsus.“