Ojuland rääkis Delfile, et kohumise põhiteema oligi Magnitski seaduse vastuvõtmine nii USAs kui Euroopas. „See on väga konkreetne asi, millega senaator McCain ise praegu töötab,“ ütles Ojuland.

Tema sõnul ei välista keegi, et Venemaaga on vaja koostööd teha ja aktsepteerida teda kui partnerit, kuid tuleb pingutada, et partner oleks võimalikult demokraatlik. Vastasel juhul ei ole võimalik teha strateegilist koostööd ja Süüria puhul on seda ka näha, kõneles Ojuland.

„Magnitski seaduse mõte on see, et need rakenduksid individuaalselt teatud isikute suhtes, see ei ole Venemaa ja vene rahva vastu, vaid nende Venemaa ametnike vastu, kes rikuvad inimõigusi,“ selgitas europarlamendi saadik. „Seaduse vastuvõtmisega näitaksime, et Putin ei ole kõikvõimas.“

„Võib juhtuda, et need inimesed ei saa viisat ja neile kehtestatakse ka varalised sanktsioonid, selge see, et need inimesed on korrumpeerunud ja see korruptiivne raha on praegu Euroopa ja USA pankades,“ selgitas Ojuland. „Kui me mingeid meetmeid kasutusele ei võta, siis me mängime ise kahepalgelist.“

Ojulandi sõnul on USA kongressis õnneks selged soovid Magnitski seadus vastu võtta. „Iseasi, kas USA valitsus seda julgelt toetab, aga kui kongress selle vastu võtab, siis ma usun, et toetab,“ kõneles ta.

Venemaa tegevus Süüria ja Euraasia Liidu vallas

Kohtumisel McCainiga oli arutelu all ka Venemaa mittekaasatöötamine rahvusvahelistes küsimustes. „Selge on see, et Venemaa on end Süüria küsimuses nurka mänginud,“ rääkis Ojuland. „Viisakas väljapääs oleks, kui Venemaa ise pakuks plaani, millega ta oma nägu võiks päästa. Seni on Venemaa öelnud, et talle Kofi Annani pakutud plaan ei sobi.“

Pooled puudutasid ka Euraasia Liidu loomist, millega Kreml aktiivselt tegeleb, et kaasata endised Nõukogude Liidu riigid. Kuigi eesmärk on luua uus Euroopa Liidu taoline majandusühendus nende riikide vahel, kes kuulusid Nõukogude Liitu, on Ojulandi sõnul traagelniidid piisavalt jämedad ja sealt kumab läbi poliitiline ambitsioon.

Magnitski seadusena teatakse USA ettepanekut panna viisakeeld venelastele, kes vastutavad jurist Sergei Magnitski surma eest Vene vanglas.

Sergei Magnitski suri 2009. aasta 16. novembril Moskva Butõrka vanglas pärast 11-kuulist kohtuotsuseta kinnipidamist, mille vältel ei osutatud talle piisavat meditsiinilist abi.