Tähtajaliste elamislubade hankimine muutub läbipaistvamaks
„Muudatuste eesmärk on vähendada sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade väärkasutamise riski ja kindlustada, et elamisload saaksid välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa ühiskonna arengule,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher seadusemuudatust põhjendades.
„Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek on meie riigile vajalik ja kasulik, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus,“ lisas Vaher.
Seadusemuudatus seab varasema korraga võrreldes lisatingimusi neile, kes taotlevad elamisluba töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena. Olulisima sättena peab äriühing olema Eestis eelnevalt registreeritud ja sel peab olema tegelik majandustegevus vähemalt viie kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist.
Teise muudatusena kaotati senine piirang, mille järgi võis välismaalane olla vaid ühe äriühingu juhtorgani liige. Jõustuva seadusemuudatuse kohaselt võib välismaalane juhtida ka mitut äriühingut, kui vähemalt üks neist maksab talle selle eest 1,24-kordse keskmise brutopalga suurust tasu.
Vaheri kinnitusel loobutakse seaduses varasemast võimalusest anda tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolul.
Ettevõtluseks elamisloa omamise ja pikendamise tingimused on siseministri sõnul muudetud paindlikumaks.
"Pärast üheaastast elamisloa omamist on välismaalase nõuded täidetud ka siis, kui tema äriühingu müügitulu on aastas vähemalt 200 000 eurot või kui äriühing pakub tööd inimestele, kelle töötasu ulatub kokku vähemalt viiekordse keskmise brutopalga tasemele," märkis Vaher.
Selle aasta aprillis saatis valitsus riigikogule arutamiseks välismaalaste seadust muutva eelnõu.
Eelnõu töötati välja pärast eelmise aasta elamislubade skandaali.
