Tuntud meedik Lembit Allikmets jäi võltsimises lõplikult süüdi
Ebaseaduslike inimuuringute tõttu kohtu alla sattunud ja kriminaalkorras süüdi mõistetud inimuuringute eetikakomitee endine esimees Lembit Allikmets jäi dokumendivõltsimises lõplikult süüdi, kuna riigikohus otsustas tema kaitsja kassatsioonkaebust mitte menetleda.
Kassatsioonkaebuse esitas riigikohtule Lembit Allikmetsa kaitsja Marko Paabumets, kuid riigikohus otsuistas esmaspäeval kaebust mitte menetleda, kirjutab BNS.
Tartu maakohus karistas mullu detsembri alguses 75-aastast Allikmetsa dokumendi võltsimise eest 1524 euro suuruse rahalise karistusega, sellist karistust nõudis kohtualusele ka prokurör. Menetluskulude katteks peab Allikmets tasuma 480,78 eurot.
Allikmetsa kaitsja kaebas maakohtu otsuse edasi Tartu ringkonnakohtusse, kes jättis 7. märtsil maakohtu otsuse muutmata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja.
Süüdistuse järgi võltsis Allikmets ajavahemikul 2008. aasta 3. novembrist kuni 4. detsembrini Valga haigla peaarsti Andres Selli kihutamisel ravimi kliinilise uuringu jaoks Tartu ülikooli inimuuringute eetika komitee loa. Allikmets koostas ja allkirjastas süüdistuse järgi tagantjärgi 24. märtsi 2003 kuupäeva kandva loa, et viia 2006. aastal ebaseaduslikult läbiviidud ravimi 2-kloroprokaiin kliiniline uuring vastavusse esitatavate nõuetega ja näiliselt seadustada ebaseaduslik uuring.
Mullu 21. novembril eraldas Tartu maakohtus Valga haigla peaarsti Andres Selli süüdistuse ebaseaduslike inimuuringute kriminaalasjast, kuna kaitsja ja prokurör esitasid taotluse arutada tema kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Hiljem leidiski Selli süüasja kokkuleppemenetluses arutanud kohus, et mehe süü on tõendatud lisaks ebaseaduslike inimuuringute tegemisele ka keelatud kauba ebaseaduslikus sisseveos, teise isiku kallutamises dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamises. Selle eest mõistis kohus Sellile 31.281,25 euro suuruse rahalise karistuse. Menetluskulude katteks peab Sell tasuma 489,18 eurot.
Süüdistuse kohaselt viis Sell 2006. aasta aprillist septembrini läbi 2-kloroprokaiin inimuuringu, kuigi tal puudus selleks ravimiameti luba ja nõuetekohane patsientide nõusolek. Uurimuse läbiviimise ja selle tulemuste kohta avaldasid 2008. aastal kaks väljaannet ka artikli, kus kirjutati, et uuringutes osales üle 60 patsiendi, kellele tehti jalaoperatsioone. Ühtlasi manustati patsientidele operatsioonieelselt 2-kloroprokaiini, et koguda teavet ravimi mõju kohta.
Esmalt alustas ravimiamet ilmunud artikli alusel küll väärteomenetluse, kuid peagi edastati teave õiguskaitseorganitele, kes asusid juhtunut uurima kriminaalmenetluse raames.
Prokuratuur selgitas eeluurimise käigus välja, et arst sai ravimid Šveitsist, kuigi tal puudus nende Eestisse sisseveoks ravimiameti luba. Lähtuvalt ravimiseadusest on kliinilise uuringu läbiviimiseks kohustuslik kooskõlastada läbiviidavad uuringud meditsiinieetika komiteega. Lisaks on tarvis ravimiameti luba ja patsientide nõusolekut uuringus osalemiseks. Neid dokumente aga uuringu läbiviijal ei olnud.
