Poliitikast kirjutati 171 artiklit, mis on 22 protsenti artiklite koguarvust. Järgnesid artiklid kultuuri ja majanduse valdkonnast - kultuuri teemadel ilmus 149 artiklit ja majandusteemadel 138 kirjutist. Kuritegevusest ilmus 69 ning turismist 63 artiklit.
Kõige rohkem kirjutati neutraalseid artikleid. Positiivse ja negatiivse tooniga artiklite suhe oli arvuliselt selgelt positiivsete kasuks. Suurim hulk positiivseid artikleid kirjutati kultuuri teemadel.
"Uuring näitab, et ajakirjanikud käsitlesid keerulisigi teemasid neutraalselt ja olid objektiivsed," ütles uuringu üks läbiviijatest, Tallinna ülikooli kommunikatsiooni instituudi õppejõud ja rahvusvaheliste projektide koordinator Päivi Tirkkonen. "Ei ole sugugi nii, et Eestit puudutavate uudiste edastamisel keskendutakse valdavalt negatiivsetele teemadele."
Tallinna ülikoolis valminud ning Eesti Suursaatkonna Helsingis tellimusel tehtud uuringus analüüsitud artiklitest oli kõige rohkem uudisartikleid - 79 protsenti (568 artiklit). Arvamusartikleid oli kokku vaid 20.
Meediaülevaates uuriti saatkonna kogutud 717 artiklit, mis ilmusid Soome pressis 2011. aastal. Analüüsitud väljaanded olid Helsingin Sanomat, Turun Sanomat, Kaleva, Keskisuomalainen, Etelä-Suomen Sanomat, Kauppalehti, Taloussanomat, Talouselämä, Huvudstadsbladet, Aamuleht.
Lisaks mõned artiklid ajakirjadest ja ajalehtedest: Seura, Iltalehti, Hämeen Sanomat, Aamuposti, Suomen sotaveteraaniliitto, Pohjolainen, Apu, Ilkka, Länsi-Uusimaa, Ålandstidningen, Uutispäivä Demari, Metro, StadiON, Verkkouutiset, Nykypäivä, Ilta-Sanomat, Satakunnan Kansa, Maaseudun Tulevaisuus, Vasabladet.
