Eelmisel aastal tõsteti Hispaanias inimesi kodudest välja 58 000 korral – kasv 22 protsenti. See tähendab, et iga päev toimub 159 väljatõstmist ning nelja viiendiku puhul neist on tegemist lastega perekondadega, teatab Sky News.

Nüüd on aga protestirühmitused hakanud ilmuma väljatõstetavate uste ette, et takistada kohtutäituritel ligipääsu eluasemetesse.

Et mõningaid panku on päästnud riik, väidavad aktivistid, et institutsioonid, mis otsivad maksumaksja abi, ei tohiks kliente tänavale visata.

Sky News kohtus Maclovia Luzmila ja tema 12-aastase tütre Vivianiga.

Järgmisel päeval ootas neid kodust väljatõstmine laenumaksete maksmata jätmise eest ning Maclovia kartis, et sotsiaalamet võtab tütre tema käest ära.

„Ma ei kavatse lasta teda kuhugi mujale viia,“ ütles Maclovia. „Me ei taha, et meid lahutatakse. Ma elan ainult tema jaoks.“

Maclovia töötab vanurite hooldekodus. „Ma tahan lihtsalt maksta nii palju kui ma suudan. Aga selle tööga ei teeni ma piisavalt raha, et maksta 200 000 euro suuruse kodulaenu makseid. Nii et me kavatseme vastu hakata. Nad peavad mu välja tirima.“

Teises Madridi eeslinnas elab Hilda Marisol korteris koos viie lapsega. Ka tema pidi sel nädalal välja tõstetama, kuid pank nimega Bankia andis talle lahkumiseks aega kuni kooliaasta lõpuni.

Hõredalt sisustatud korteris pole elektrit, kuid naine ei taha lahkuda. „See on juba Bankia oma,“ ütles Hilda. „Aga ma võlgnen neile endiselt kodulaenu eest 199 000 eurot ja isegi kui ma maksaksin, ei oleks see ikka minu oma.“

Bankia küsib riigilt 23,4 miljardit eurot abi võlgade tõttu, mille on põhjustanud kinnisvarakrahh.

Just selle tõttu tunnevad väljatõstmisvastased rühmitused, et pank peaks olema võlgnike vastu kaastundlikum.

Protestiks üha kasvava väljatõstmiste arvu vastu on üks rühmitus hõivanud Bankia omanduses oleva kinnisvara Madridi kesklinnas, kus pakutakse väljatõstetud perekondadele elamispinda.