Briti ülemkohus toetas Julian Assange'i Rootsile väljaandmist

Suurbritannia ülemkohus otsustas kolmapäeval, et WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i võib välja anda Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuritegudes, kuid andis samas Assange'ile kaks nädalat aega kohtuasja uuesti alustamiseks.

Kohtunikud lükkasid häältega 5-2 tagasi Assange'i väite, et üleeuroopaline order tema vahistamiseks oli kehtetu, teatab Reuters.

Kaks alama astme kohust olid juba otsustanud Assange'i väljaandmise poolt.

Rootsi prokuratuur tahab Assange'i üle kuulata seoses süüdistustega vägistamises ja seksuaalses rünnakus, mille esitasid WikiLeaksi kaks endist naisvabatahtlikku. Assange on pidanud pikka kohtuvõitlust enese väljaandmise vastu alates vahistamisest Suurbritannias 2010. aasta detsembris.

Endine häkker saavutas rahvusvahelise kuulsuse 2010. aastal, kui WikiLeaks alustas salajase videomaterjali ja USA diplomaatiliste telegrammide avaldamist Iraagi ja Afganistani sõja kohta, mis oli suurim saladokumentide leke USA ajaloos.

Pärast seda on WikiLeaks aga pealkirjadest kadunud kõmu-uudiste nappuse ning krediitkaardifirmade blokaadi tõttu, mis on muutnud WikiLeaksile annetuste tegemise pea võimatuks. Assange'i enese mainet on rikkunud Rootsi seksuaalkuriteosüüdistused ning ta on kaotanud enamiku oma kuulsustest mõttekaaslaste toetuse.

Assange'i apellatsioonikaebus põhineb juriidilis-tehnilisel üksikasjal, mitte seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse sisulisel punktil või tema väitel, et USA on avaldanud Suurbritanniale ja Rootsile survet tema vahistamiseks.

Assange'i advokaadid väitsid, et üleeuroopaline order tema vahistamiseks oli kehtetu, sest selle andis välja prokurör, mitte kohtunik või kohus, mida nõuavad Briti seadused. Rootsi prokuratuuri väitel on erinevates riikides erinevad kohtuprotseduurid, mis on üleeuroopalise vahistamisorderi formaadiga lubatud.