Jänese sõnul on liiklusbüroo pidanud kasutama "siili" seni kolm korda, millest kaks korda on olnud aega seadeldise kasutamise planeerimiseks, ent korra on tulnud tegutseda ka hetkeinstinktide ajel, kuna vastasel juhul oleks põgenev sõiduk muutunud juba liiklejatele ohtlikuks. Kõigil kolmel korral on Jänese sõnul sõiduk ka peatuma sunnitud.

"Ühel juhul oli sõiduk juba põhimõtteliselt pool tundi sõitnud ja seisma me teda ei saanud. Toimus see Loksa kandis, ent õnneks oli seal poolsaare moodi saar, et kui sõiduk hakkas tagasi tulema, siis saime rahulikult vaadata ja "siili" paika panna," kirjeldas Jänes üht oma isiklikku kogemust.

Samas ei ole liikluspolitseiniku sõnul võimalik "siili" igal pool kasutada. "Väga suurtel magistraalidel, kus on palju sõidukeid, ei suuda sa eristada mittepeatuvat sõidukit teistest sõidukitest. Sellega seaksid ohtu teiste liiklejate elu ja tervise," tõi Jänes näite.

Sõidukeid peatama sundiva seadeldise põhimõte on lihtne: see koosneb väikestest seest õõnsatest teravatest naeladest, mis tungivad seadeldisest üle sõitnud autode rehvidesse ning lasevad seega kummidest õhu välja. "Sõiduki seismajäämisaeg on 500 meetrist kuni 1 kilomeetrini. Selle vahemaa peale on rehvid nii tühjad, et autol pole võimalik enam edasi sõita," ütles Jänes.

Kuna tegemist on ikkagi seadeldisega, mis sunnib lõhkuma auto auto rehve, tekib paratamatult küsimus, et kui suuri kahjustusi seadeldis autole põhjustab ja kas juhid peale "siili" kasutamise politsei peale ka kurjad on. "Siiamaani ei ole sellist probleemi olnud, sest juhid on oma vigadest aru saanud ning süüdistavad pigem iseennast, et miks nad kohe seisma ei jäänud," rääkis Jänes.

Vaata, kuidas täpselt "siili" politseitöös kasutatakse ja kas Delfi reporter ka "siili viskamisega" hakkama saab.