Kasekamp: Chicago kohtumine oli erakordselt lahja
Politoloog Andres Kasekamp iseloomustas äsjalõppenud NATO Chicago tippkohtumist kui "erakordselt lahjat", nentides, et Balti riikide jaoks oli tähtsaim saavutus õhuturbelahenduse heakskiitmine.
"Seekordne tippkohtumine Chicagos oli erakordselt lahja tippkohtumine," ütles BNS-ile Eesti välispoliitika instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp.
Kasekamp sõnas, et tippkohtumisel arutatust pälvis rahvusvaheliselt kõige suuremat tähelepanu vägede Afganistanist väljatõmbamise ajakava. "Ajakava ühtib [USA presidendi Barack] Obama varem välja käidud graafikuga," nentis politoloog. "See [NATO ajakava] on hea näo tegemine väljapääsuukse juures käiva inetu trügimise kohta," ütles ta.
Ta sõnas, et Chicago oli mittelaienemise tippkohtumine, mis loomulikult ei ole märksõna, mida poliitikud ja NATO ametnikud tahaksid esile tuua. Kasekamp märkis, et juba enne tippkohtumist öeldi välja, et laienemine ei ole sel korral teemaks. "Laienemisest Chicagos küll räägiti ning päevakavas olid kohtumise kandidaatriikide valitsustega, kuid märkimisväärseid edasiminekuid ei olnud," ütles ta.
"Tegemist oli ühega vähestest viimase 20 aasta jooksul peetud alliansi tippkohtumistest, kus laienemine jäi tahaplaanile," tõdes politoloog.
Kasekamp sõnas, et Balti riikide jaoks oli ülimalt oluline õhuturbe lahenduse saavutamine. "See oli Balti riikide tähtsaim saavutus sel tippkohtumisel," sõnas politoloog, kuid meenutas samas, et õhturbe lahenduses lepiti ministrite tasemel kokku juba mitu kuud tagasi ning tippkohtumisel see otsus ainult kinnitati.
"Üks põhjus, miks Balti riikide õhuturbe lahendust esile tõsteti ning see tippkohtumisel nii palju tähelepanu sai, on asjaolu, et lahendust saab liigitada "targa kaitse", NATO viimase aja tähtsaima märksõna alla. Tegelikult on tegemist vana projektiga, mida nüüd sai serveerida uues soustis," ütles Kasekamp.
"Irvhambad ja kriitikud väidavad, et tark kaitse on väiksemate kulutustega leppimine olukorras, kus riikide kaitsekulud vähenevad. Pole kahtlust, et Balti õhuturbe lahendus on tark lahendus, kuid paljude teiste targa kaitse alla paigutatud lahenduste puhul on tegemist vähesest rahast tingitud sundseisuga," sõnas Kasekamp.
Kasekamp tõi esile, et tippkohtumisel räägiti palju ja murelikult riikide kaitsekulude vähenemisest. "Ka Eesti jaoks on see suur mure, eriti kui vaadata meie kahe lõunanaabri suunas," ütles ta.
Ühe olulise sündmusena tõi Kasekamp esile, et USA president ei kohtunud tippkohtumisele tulnud Pakistani presidendiga. Selle põhjuseks nimetas Kasekamp asjaolu, et kahel riigil ei õnnestunud sõlmida kokkelepet Pakistani läbiva militaartransiidi küsimuses.
"Pakistani transiidikoridor on liitlaste jaoks hädavajalik Afganstanist lahkumiseks," nentis Kasekamp. "Balti riikide seisukohast vaadates tähendab see aga põhjasuunalise transiidikordidori tähtsuse ja mahu pidevat kasvu," sõnas ta.
