Riigikogu võttis 10. mail pärast teistkordset menetlemist uuesti vastu ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, vahendab BNS. Seaduse teistkordse vastuvõtmise poolt oli 53 riigikogu liiget, vastu oli 42 saadikut. Erapooletuid ei olnud.
Riigikogu viis seadusesse akadeemilise puhkuse tingimuste osas sisse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast.
Õppekulude hüvitamise osas tõi riigikogu seaduses välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu.
Ka muutis riigikogu seaduses kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja korra. Seaduse kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.
Riigikogus korra juba vastu võetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jättis president Toomas Hendrik Ilves 27. veebruaril välja kuulutamata.
President oli seisukohal, et põhiseaduse kohaselt on ülikoolid seaduses ette nähtud piirides autonoomsed, aga valitsuse volitamine seaduses sätestamata piirangute kehtestamiseks ülikoolidele on põhiseadusvastane. Samuti tuleb põhiseaduse järgi üliõpilaselt õppekulude osalise hüvitamise määra otsustamise ning üliõpilaselt raha sissenõudmise alused ja kord kirjutada olulises osas seadusesse.
Riigikogu otsustas 8. märtsil seadust mitte muutmata kujul uuesti vastu võtta ning parlament arutas seadust uuesti.
