NATO otsustas sõjategevuse Afganistanis lõpetada 2014. aasta lõpuks
Kuni selle eesmärgi saavutamiseni on NATO väed jätkuvalt võitlusvalmis ja teostavad lahinguoperatsioone vastavalt vajadusele. Toetav roll jääb NATO-le ka pärast 2014. aastat, teatas valitsus.
„Ka Eesti jätkab panustamist Afganistanis koos oma liitlastega nii kaua, kuni see on vajalik, ning oodatud,“ sõnas peaminister Andrus Ansip NATO valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumisel Afganistani teemal.
Otsuse toetada afgaanide juhitavat protsessi julgeolekualase vastutuse üleminekul koalitsioonivägedelt Afganistani võimudele võtsid NATO liitlased ja missiooni partnerid vastu juba 2010. aasta tippkohtumisel Lissabonis. „Liitlastena jääme selle kokkuleppe ja endale võetud kohustuse juurde ning lähtume põhimõttest, et Afganistanist tuleme välja koos,“ sõnas Ansip.
„Meie kompanii Afganistanis on ühtne üksus ning tema Afganistanist äratoomise arutamisel peame jälgima nii meie liitlaste plaane kui ka oma sõdurite julgeolekut: lahingüksuste osade kaupa väljatoomine võib kahjustada meie sõdurite turvalisust. Küll on aga NATO-l võetud suund sellele, et 2013. aasta keskpaigast ei osale liitlaste sõjaväelased lahingutegevuses ning tegelema hakatakse Afganistani julgeolekujõudude toetamisega," ütles kaitseminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul võimaldab see kõige paremini kindlustada üleminekuprotsessi kontrolli üleandmisel Afganistani vägedele.
Eesti on valmis Afganistani julgeolekujõude toetama 500 000 dollariga
Üleminek kontrolli üleandmisel Afganistani vägedele on juba käimas. Tänaseks elab ligikaudu 75 protsenti Afganistani elanikkonnast afgaanide juhtimisele üle antud piirkondades. Afganistani riiklike julgeolekujõudude suutlikkus on juba olemas ning kasvab veelgi.
Ka pärast 2014. aastat on Eesti valmis jätkama Afganistani toetamist, kuid täpne viis ja vahendid sõltuvad missiooni sisust ning Afganistani valitsuse tegevusest. “Eesti on valmis toetama Afganistani julgeolekujõude eelistatult läbi olemasolevate rahastusmehhanismide igal aastal 500 000 USA dollari suuruse summaga aastatel vahemikus 2015 kuni 2017,” sõnas välisminister Urmas Paet.
