Pomerants: streigiteema ei ole üldse päriselu teema
Justiitsminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles ETV saates „Foorum“, et kõik osapooled on päri, et uut avaliku teenistuse seadust (ATS) on vaja.
Ka Keskerakonna peasekretär Priit Toobali sõnul on uut ATSi kahtlemata vaja. Lahendamata on tema sõnul ikkagi see, kes on ametnik ja kes käib selle seaduse alla ning kes on töötaja ja käib töölepingu seaduse alla.
Michali sõnul ei ole vahe tegemine keeruline, sest ametnik on see, kes teostab avalikku võimu.
Vaieldakse tema sõnul selle üle, kas ametnikel on õigus streikida. „Meie eeldame, et inimesed, kes teostavad teatud avalikku võimu, ei pea olema õigust streikida,“ ütles justiitsminister.
Toobal leidis, et ametnikele streigikeelu panemine on põhjendatud. Sellele on aga vastu sotsid.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on õigus keelata streikimist inimestel, kes teevad otsuseid, kuid mitte kehtestada kõiki ametnikke läbiv streigikeeld. "Kui räägime päästjate õigusest streikida, siis see ei tähenda, et kui maja põleb, siis nad seda ei kustuta, ja tervishoiutöötajate õigus streikida ei tähenda, et kui teie elu on ohus, abi ei anta. On olemas kindlad reeglid ja miinimumsstandardid, mida ka mujal maailmas peavad streikijad täitma inimeste turvalisuse ja tervise huvides," selgitas Nestor.
Ta lisas, et sotside meelest on õigus keelata streikimist näiteks neil inimestel, kes tõesti riigi nimel otsuseid langetavad, nagu ministeeriumide kantslerid, riigi ametiasutuste juhid, prokurörid, kohtunikud, julgeolekuasutuste töötajad, kaitseväelased.
Nestor leidis, et mõistlik oleks lahendada ka sotsiaalsete tagatiste küsimused üleriiklike lepingutega.
Riigikogu liige Marko Pomerants (IRL) aga rääkis, et streigiteema ei ole üldse päriselu teema.
Ametnike arv
Toobali sõnul on praegune ametnike arv Eestile optimaalne. Avalikus halduses saab tema sõnul vahendeid kokku hoida ministeeriumide liitmisega.
Nestori sõnul ei saa ametnike arvu kampaania korras vähendada. See on võimalik siis, kui riik teeb olulised muudatused, näiteks mingi osa tööst tehakse edaspidi arvutitega, mida seni tegid inimesed.
Nestor rääkis, et praegu on tegemist pettusega, kus ametnike arvu vähendatakse selle arvelt, et nad viiakse üle mõne sihtasutuse alla, kus nad teevad sama tööd.
Ametnike palk
Michali sõnul kaovad ära palgaastmed, põhipalga osakaal suureneb ja palgad muutuvad avalikuks.
Nestori sõnul on sõlmküsimuseks lisatasude küsimus, mis on seotud tööstaažiga. Kui riik leiab, et me enam pika tööstaažiga ei meelita riigitööle, siis see nii on, aga praegu töötavatel ametnikel on õigustatud ootus näiteks pensionilisadele.
Pomerants leidis, et probleemi ei teki, kuna on ette nähtud üleminekuaeg viis aastat ja see tagab reformi sujuvuse.
Seaduseelnõule on tulnud üle 800 muudatusettepaneku.
