Ansip: Eesti eelistab oma tuumajaama ehitusele osalust Leedu tuumajaamas
Leedu tuumajaamas osalemise otsus sõltub valitsusjuhi sõnul sellest, palju see osalus maksab ja mis Eesti oma osaluse eest vastu saab. „Seni kuni pole selge ehitusmaksumus, siis me ei tea, mis lähevad maskma need megavatid, mis me Leedu uuest tuumajaamast saada tahaksime,“ kõneles Ansip.
„Eesti jaoks on oluline, et see projekt peab olema majanduslikult tasuv,“ ütles Ansip. Tema sõnul on samal seisukohal ka teised Leedu võimalikud partnerid. „Kui arengud on seal faasis, et saab anda hinnangud investeeringu tasuvusele, siis me otsustame ka osalemise.“
Oma jaam oleks kallim
Valitsusjuhi sõnul on Eesti jaoks kindlasti odavam osaleda suuremas projektis, kui ehitada endale iseseisev tuumajam. Näiteks Pakri tuumajaama kavandamine ja ehitamine on Ansipi sõnul pikaajaline plaan.
„Kehtib reegel, et mida suurem jaam, seda odavamalt elekter tarbijatele kätte tuleb,“ tõi valitsusjuht välja seose. Ta viitas, et Eesti tarbimine on 400-1600 megavati vahel, seetõttu jääb tavaline tuumajaam Eesti turu jaoks liiga suureks ja energiat tuleb müüa välisturgudele.
„Kuna investeering on väga kallis, siis peab tuumajaam töötama 7 päeva nädalas 24 tundi ja nii täie võimsusega aasta läbi, kui ta töötaks alakoormusega, siis kapitali kulud oleks nii suured, et see viiks elektrienergia hinna nii kõrgele, et keegi seda energiat osta ei jaksa,“ selgitas Ansip seoseid.
„Meie eelduseks on, et me peame saama müüa energiat väljapoole Eestit,“ kinnitas peaminister.
Pakri jaama arendamine tema sõnul ei seisku. „Kes teab, millal see võib mõistlikuks osutuda,“ sõnas Ansip.
Keskkonnaminister Keit Pentus täpsustas, et kõige sobivama tuumajaama asukoha valik ja analüüs saab alles järgneda otsusele, kas Eestisse üldse kunagi tuumajaam tuleb.
