Riigikogu infotunnis Kalle Laaneti küsimusele vastates ütles Parts, et liikluses peame saavutama ja hoidma ühetaolisust. Kui kümnekonna aasta eest hakkas Eesti suvel rakendama praktikat, et 5-10 kilomeetristel lõikudel lubati kiiremini sõita, see tegelikult muutis see liiklust ebaühtlasemaks.

See muudab automaatselt juhtide käitumist ja sellel on palju muid mõjusid, mille mõõtmine on Partsi sõnul väga raske. "Küsimus ei ole, kas konkreetselt juhtub liiklusõnnetusi ühel või teisel lõigul, vaid tegelikult liiklus nõuab ühetaolisust, teatud mõttes rutiini," ütles Parts. See oli teadlaste ja ekspertide väga tugev argument selle Euroopas üsna ainulaadne praktika vastu.

Mis puudutas sel aastal kasvanud liiklussurmade arvu, ütles Parts, et kõige rohkem on kasvanud jalakäijate hukkumine. Jalakäijate puhul on põhiliseks põhjuseks nende halb nähtavus, eriti kui nad käivad pimedal ajal ja väljaspool linnu.

Teine selline grupp, mille võiks välja tuua, on ühe sõiduautoga õnnetused. Seal on taga kaks põhjust: alkohol ja valesti valitud kiirus. Need on need asjad, mis torkavad silma, võrreldes möödunud aastate n-ö paranenud trendiga.

"Jätkuvalt on põhiliseks liiklusõnnetustes hukkumise põhjuseks kolm asja: valesti valitud kiirus, alkohol ja turvavarustuse mittekasutamine," lausus Parts.