Ansip: sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimisel on ka palju plusse
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on sisekaitseakadeemia viimisel Ida-Virumaale palju plusse ning kindlasti ei ole praegu akadeemia asukoha suhtes valitsuse otsust.
Ansip märkis, et kui eelmise nädala valitsuse pressikonverentsi järel tegid mõned ekslikke järeldusi, et peaministril on sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimise suhtes selge eitav seisukoht olemas, siis tegelikult see nii ei ole, kirjutab BNS.
"Kui ma eelmisel nädalal rääkisin miinustest, siis vastukaaluks võin ma täna rääkida rohkem plussidest, mis kõnelevad sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimise poolt. Need on regionaalpoliitilised aspektid. Riiki peaks olema rohkem Ida-Virumaal. Sellepärast Reformierakond selle ettepaneku tegi ja see sai koalitsioonilepingusse pandud," lausus Ansip.
Peaministri sõnul ei ole see fikseeritud, et sisekaitseakadeemia peab asuma ühes asukohas ning arutelu teema on, millisel määral tuleks kontsentreerida kogu õpe ühte geograafilisse punkti.
"Meil on olemas Tallinnas Pirita-Kosel sisekaitseakadeemia hoonetekompleks, mõned hooned on kaasaegsel tasemel renoveeritud ja heas korras, mõned jätavad soovida. Meil on Harjumaal Murastes hoonetekompleks, mälu järgi sai sinna investeeritud 80 miljonit krooni. Need hooned on mõeldud piirivalvurite koolitamiseks ja on väga heas korras. Meil on Lääne-Virumaal Väike-Maarjas välja arendatud päästjate koolitamiseks infrastruktuur. Isegi kui kolida kogu kompleks Pirita-Kosele või Ida-Virumaale, poleks mõistlik Väike-Maarjat lihtsalt unustada ja maha jätta," lausus peaminister.
Ansipi kinnitusel ei ole sisekaitseakadeemia küsimuses mingit põhjapanevat otsust ning seda ei ole oodata ka neljapäeval valitsuskabineti arutelult. Valitsus arutab sisekaitseakadeemia küsimust neljapäeval kabinetinõupidamisel.
"Sisekaitseakadeemia uute hoonete ehitamine saab päevakorda tõusta, arvestades järgmisest eelarveperioodist laekuvate vahenditega. Praegu neid vahendeid ei ole. See on praegu sügavalt intellektuaalne arutelu, kus võiks sisekaitseakadeemia paikneda siis, kui meil oleks 100 miljonit eurot. Aga seda raha meil ei ole," tõdes valitsusjuht.
Ansip avaldas veendumust, et valitsuskabinetis ei ole võimalik leida konsensust sisekaitseakadeemia ehitusmaksumuse küsimuses.
"Kuid pakutud 100 miljonit eurot on selge suurusehullustus. See oleks kõrgkool, kus ühe õpilase kohta tuleks pretsedenditult suur ruutmeetrite arv. Ühe politseiniku koolitamine läheks märksa enam maksma kui ühe arsti koolitamine. See oleks pretsedent kogu maailmas. Ma ei usu, et on Eesti nii eriline riik, et me võiksime ehitada sisekaitseakadeemia nii luksuslikuna, nagu see kavandatud on," lausus Ansip.
Riigikontrolli hinnangul on sisekaitseakadeemia uue hoone kõigi kolme alternatiivi ehitusmaksumused ebaproportsionaalselt suured võrreldes riigi teiste samalaadsete investeeringutega.
Valitsus kaalub sisekaitseakadeemia uue hoone rajamist praegusesse asukohta Tallinnasse Pirita-Kosele, Harjumaale Murastesse või Ida-Virumaale. Pirita-Kosele rajatava hoone arvestuslik maksumus on 81,2 miljonit, Murastesse rajatava hoone ehitusmaksumus 85,3 miljonit ja Ida-Virumaale ehitatava õppehoone maksumus 98,7 miljonit eurot.
Riigikontroll juhtis märtsi lõpus valitsuskabinetile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et sisekaitseakadeemia hoone ehitusmaksumus on kunstiakadeemia Tallinna kesklinna kavandatud hoone maksumusest kaks korda kallim, samas õpib kunstiakadeemias 1200 ja sisekaitseakadeemias 1100 õppurit.
