Kõik ehitised amortiseeruvad aja jooksul mingil määral, seetõttu peavad hoone omanikud Kure sõnul selle seisukorda pidevalt kontrollima ja vajadusel võtma tarvitusele meetmed ehitise ohutuse tagamiseks ja korrashoiuks.

Tehnilise järelevalve ametile otseselt paneelmajade halva seisukorra kohta käivaid kaebusi laekunud ei ole. „Meie poolt algatatud menetluste aluseks olnud kaebused on olnud pigem n-ö üksikjuhtumid, kus korteri omanik või valdaja rikub teatud nõudeid, kuid sellega maja üldist ohutust ei mõjuta,” selgitas Kurg.

„Näiteks on laekunud kaebusi rõdude mitte nõuetekohase kinniehitamise kohta, gaasipaigaldiste vale paigaldamise ja kasutamise kohta, samuti remonttööde kohta, mille puhul pole järgitud projekti ja on n-ö omavoliliselt lammutatud korteri kandvaid seinu ja põhjustatud seetõttu kahjustusi naaberkorteritele,” kirjeldas Kurg.

Ehitise kui terviku ohutuse eest vastutab Kure sõnul omanik, kelleks kortermajade puhul on korterite omanikud või korteriühistu. Nimelt on ehitise omanikel kohustus hoida ehitis nõutud korras, mis tähendab aga ka ohutuse tagamist.

„Kuna paneelmajade ehitamisest on möödunud aastakümneid, siis juhime siinkohal omanike tähelepanu sellele, et ehitised paratamatult aja jooksul amortiseeruvad ning seetõttu tuleb pidevalt kontrollida nende seisukorda,” rõhutas Kurg.

Nii paneelmajade kui ka teiste ehitiste puhul on soovitav teha korralist ehitise ülevaatust, mille käigus kaardistatakse ära kõik ohumärgid, mida tuleks lasta eksperdil hinnata. „Juhul, kui ülevaatuse tulemusel või muul viisil selgub, et ehitis ei vasta nõuetele ja kujutab endast ohtu, siis peavad omanikud viivitamatult takistama juurdepääsu varisemisohtlikule ehitisele ja ohu kõrvaldama.”