Praegu ei ole inimestele pandud selget kohustust hoida talle välja antud isikuttõendavat dokumenti hoolikalt, rikkumata ja vältides selle kaotsiminekut, kirjutasid eelnõu autorid selle seletuskirjas.

Korduvad dokumendi kasutuskõlbmatuks muutumise, kaotamise ja varastamise juhtumid viitavad siseministeeriumi hinnangul aga sellele, et paljud väidetavalt kaotatud, varastatud või hävinud dokumendid antakse tegelikult edasi teistele ebaseaduslikuks kasutamiseks.

Inimene, kes on korduvalt rikkunud dokumendi hoolika hoidmise kohustust, on korduvalt loonud võimaluse identiteedivarguseks. Korduvalt dokumendi hoolika hoidmise kohustust rikkunud inimesele lühema kehtivusajaga dokumendi väljaandmine aitab vähendada identiteedivargusi seeläbi, et kui isik uuesti dokumendi kaotab, varastada laseb või teisele isikule ebaseaduslikult kasutamiseks üle annab, on teisel inimesel võimalik kasutada seda dokumenti oluliselt lühemat aega kui tavalise kehtivusajaga dokumenti.

Kui inimene on viie aasta jooksul kolm korda oma isikuttõendava dokumendi ära kaotanud või rikkunud, siis järgneva viie aasta jooksul väljastatakse talle kõik isikuttõendavad dokumendid vaid üheaastase kehtivusajaga.

Inimesi, kelle dokument on ajavahemikul 2001-2011 kolm või enam korda kehtetuks tunnistatud kasutuskõlbmatuks muutumise, varastamise, hävinemise ja kaotamise põhjusel on kokku 13 504. Varastamise, hävinemise ja kaotamise põhjusel on samal ajal kehtetuks tunnistatud kokku 281 378 dokumenti.

2008. aastal toimus USA ekspertkomisjoni visiit Eestisse, mille käigus anti hinnang Eesti sobivusele USA viisavabadusprogrammis osalemiseks. Dokumendi hoolika hoidmise kohustuse seadusesse kirjutamine oli üks nende soovitustest.