Riigikontroll: sisekaitseakadeemia uue hoone ehitus oleks EKA omast kaks korda kallim
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo saatis märtsi lõpus seoses kaks nädalat tagasi valitsusele esitatud infoga sisekaitseakadeemia võimaliku uue hoone kavandamise kohta riigisekretärile kirja, milles juhtis valitsuskabineti tähelepanu sellele, et sisekaitseakadeemia alternatiivvariant uue hoone ehitamiseks on näiteks Eesti kunstiakadeemia plaanitavast uuest hoonest kaks korda kallim ning samas suurusjärgus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone maksumusega.
Olgo kirjutas, et kõigi kolme pakutud alternatiivi ehitusmaksumused (asukohaga Murastes 85,3 mln eurot; asukohaga Pirital 81,2 mln eurot ning asukohaga Ida-Viru maakonnas 98,7 mln eurot) on ebaproportsionaalselt suured võrreldes riigi teiste samalaadsete investeeringutega.
„Näiteks oleks ka kõige odavam välja pakutud SKA uue hoone ehituse alternatiivvariant praegu avalikkuses palju kõneainet pakkunud Eesti kunstiakadeemia uue hoone ehitusmaksumusest kaks korda kallim (seejuures õpib kunstiakadeemias u 1200 õppurit, SKAs 1100),” märkis Olgo, kelle sõnul on pakutud ehitusmaksumused samas suurusjärgus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone maksumusega.
Olgo sõnul ei selgu valitsuskabinetile esitatud materjalidest, miks sisekaitseakadeemia projekt iga alternatiivi puhul niivõrd kalliks kujuneb. „Aastane finantseerimiskulu ühe õpilase kohta kõige odavama alternatiivi puhul on arvestuslikult 6656 eurot, mis on suurem kui näiteks riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha kulu arstiõppes.”
Täiendavate kulude katteks pole allikaid
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör viitas, et pakutud projekti puhul seoks riik end 30 aastaks pikaajalise kohustusega ja tegu oleks konkurentsitult kõige suurema investeeringuga ühe õpilase kohta.
„Valitsuskabinetile esitatud memos ei ole toodud täiendavate kulude (olenevalt pakutud alternatiivist 7,3–13 mln eurot aastas) katteallikaid. Riigikontrolli esindajad pöördusid täiendavate kulude katteallikate kohta info saamiseks nii siseministeeriumi, rahandusministeeriumi kui ka sisekaitseakadeemia poole, kuid ei saanud selles küsimuses selgust.”
Praegused sisekaitseakadeemia majandamiskulud on riigikontrolli andmetel umbes 2,7 miljonit eurot aastas. „Seega tähendaks investeeringu kulu ja uue hoone ülalpidamine mitmekordset majandamiskulude kasvu. Riigieelarves sellist kulu ette nähtud ei ole. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2012–2015 on hoopis kirjas, et riigi ülalpidamiskulud on külmutatud. SKA on siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mis tähendab, et kõik finantskohustused ja -riskid jäävad riigi kanda.”
Peakontrolöri sõnul on sisekaitseakadeemia soov õppetegevust ühte kohta kokku koondada arusaadav, kuid esitatud investeerimisplaanid on ebamõistlikud ning ilma katteallikata. „Kuigi memorandum on esitatud valitsuskabinetile üksnes teadmiseks, soovitab riigikontroll otsida võimalusi oluliselt odavamaks sisejulgeolekuvaldkonna õppe ümberkorraldamiseks.”
