Avaliku teenistuse seadus läbis riigikogus esimese lugemise

Täna läbis riigikogus esimese lugemise valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja viia see kooskõlla rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku teenistuse üldpõhimõtetega.

Uue seaduseelnõu kohaselt muudetakse ametniku definitsiooni, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Samuti on eesmärgiks luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust.

Lisaks vähendatakse ametnike sotsiaalseid tagatisi, nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ka ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti muutuvad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad vastavalt ametniku tööstaaži pikkusele.

Politsei-, vangla-, pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldub kõnealune seadus eriseadustes sätestatud erisustega. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepinguseadus.

Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium ja nähakse ette vabariigi valitsusele volitusnormid kehtestada määrusega peamised personalijuhtimist puudutavad korrad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba üle kümme aasta.