Anonüümne rahvaloendaja (nimi on toimetusele teada) ütles Vene Delfile, et me võime küll rõõmustada, et ületasime elektroonilise rahvaloenduse maailmarekordi (varem oli rekord Kanada käes), kuid probleeme jagus samuti palju. "Inimesed ei tea, mida tähendab "leibkond", kes on ajutine, kes alaline elanik jne. 35 protsenti ankeedi täitnutest pidid pisiasjade täpsustamise tõttu uuesti vastama," rääkis rahvaloendaja.

Kui enne loendust arvati, et peamiselt peavad nad külastama ainult pensionäre, oli siiski päris palju ka noori, kes ei olnud interneti teel vastanud. "Mitmed küsimused nõudsid loendajapoolset selgitust, näiteks ajas inimesi segadusse küsimus loomade, lindude või mesilaste kohta, keda enda tarbeks peetakse".

Küsimusele, millises riigis olete sündinud, tahtsid paljud märkida vastuseks Nõukogude Liidu. Nii eestlased kui ka venelased. "Süsteemis oleks pidanud selgelt kirjas olema, et NSVL vastata ei saa," leidis loendaja. Küsimus usu kohta inimestes võõristust ei tekitanud, pigem oldi valmis rohkemgi selgitama, kui vastama "jah" või "ei". Küll aga kardeti küsimust haiguste kohta, peljati, et tööandja võib teada saada.

Inimesed olid loendaja sõnul üldiselt sõbralikud ja heatahtlikud. "Kui inimene seda tööd teha tahab, ei tohi ta inimestest halba eeldada ega olla küüniline. Mina usun inimestesse ka pärast loendamist," ütles rahvaloendaja, kes oli rahul oma 600-eurose tasuga.