Pealinn: kas Jürgen Ligi meelest peavadki naised vähe palka saama?
"Räägitakse, et meil läheb riigina väga hästi, aga samal ajal õpetajate palgatõusuks raha ei ole. Tekib küsimus, millega valitsus siis on tegelenud," lausub TTÜ professor Rainer Kattel ja lisab, et minister Jürgen Ligi avaldus naiste palkade kohta oli ülimalt küüniline.
"Õpetajaamet ei ole kõige viletsam, ei ole kõige viletsamalt tasustatud. Rõhuv enamus, 75-80 protsenti naistest teenib vähem kui naisõpetaja," kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi 8. märtsil – rahvusvahelisel naistepäeval – valitsuse pressikonverentsil, otsekui õigustades õpetajate madalat palka.
"Mul on kurb tõdeda, et rahandusministri sõnadest võib välja lugeda, nagu peaksidki naised nii vähe palka saama," ütles riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ajalelehe Pealinn. "Nende madalapalgaliste naiste seas on ju ka kõrgelt haritud naised – kultuuri- ja sotsiaaltöötajad. See on probleem, millega Eesti peab tegelema hakkama. Miks on nendes valdkondades, kus töötavad naised, palgad nii väikesed? Miks nende tööd väärtustatakse vähem? Miks ei väärtustata ameteid, kus tegeldakse inimesega ja mis kinnistavad eesti rahva kestmist?"
Ligi mõttevälgatust kritiseerib ka Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel. "Ligi avaldus oli küll väga küüniline," ütles Kattel. "Samal ajal, kui räägitakse, et meil läheb riigina väga hästi, öeldakse, et õpetajate palgatõusuks raha ei ole. Millega see valitsus siis on seni tegelenud?"
Ligi on varemgi naisi solvanud
"Mind härra Ligi ütlemised ei üllata," lausus politoloog Ilvi Jõe-Cannon Eesti naisuurimus- ja teabekeskusest. "Ta on ju varemgi selliseid asju öelnud. Ükskord, kui ma kirjutasin, et statistika järgi surevad Eestis mehed naistest 11 aastat varem, oli Ligi kommentaar, et naised ei tea, millal surra!"
Jõe-Cannoni sõnul teenivad Eestis naised meestega võrdset tööd tehes neist 30 protsenti vähem. "Suhtumist, nagu olekski naiste väikesed palgad normaalsed, on väga raske muuta," rääkis ta. "Võtame näiteks sookvoodid. Arenenud riikides meie ümber on need kehtestatud, ja muidugi põhjendatult. Meie riigis aga võtab see millegipärast nii kaua aega, et minu silmad seda küll ei näe. Masendav on see, et ka nii paljud noored näevad, et siin muudatusi ei tule, ja lähevad Eestist ära, nad ei ole valmis selle eest võitlema. Terve Eesti majanduse võiks sulgeda, kui kõik naised otsustaksid, et jääme koju töölt üheks või paariks-kolmeks päevaks! Pool tööjõudu on ju naiste oma. Poed, koolid, hotellid, kontorid – kõik oleks suletud, sest valdavalt töötavad seal naised. Nii radikaalsete asjade peale aga ei mõelda või ei tahetagi mõelda."
Valed õpetajate palga kohta
Ministrid on ka väitnud, et õpetajate palk on juba niigi Eesti keskmise palga tasemel. Paraku ei kannata seegi väide kriitikat. Eesti keskmine palk eelmise aasta neljandas kvartalis oli 865 eurot. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et aasta viimase kolme kuu keskmine tõusis oluliselt tänu detsembris mitmel pool makstud jõulupreemiatele – detsembri keskmine oli oktoobrikuu omast koguni sada eurot suurem.
Tegelikult on noorempedagoogi palga alammäär 608 eurot, pedagoogil 644 eurot, vanempedagoogil 736 eurot ja pedagoog-metoodikul 888 eurot. Seega saab Eesti keskmisest rääkida vaid staažika metoodiku puhul.
