„Kõik me tahaks rohkem palka saada. Ka mina tahaks suuremat palka,“ sõnas peaminister, kelle aasta põhipalk oli mullu 42 534 eurot ehk umbes 3500 eurot kuus.

Peaminister Andrus Ansip rääkis täna Vikerraadio saates „Reporteritund“, et maailmas pole peaministrit, kes saaks aru 60-protsendilisest palgatõusu nõudest.

„Tuleks jääda reaalsusesse,“ ütles valitsusjuht arstide palganõudmise kohta. „Tuleks aru saada ei haigekassa, valitsus ega riigikogu pole võimelised raha juurde andma. Palkadeks saab maksta nii palju, kui maksumaksja töökad käed riigikassasse toonud on. Küsimus on prioriteetides.“

Ansip rääkis, et kui prioriteete ümber hinnata, siis tuleks meditsiinis vähem tehnikat soetada ja hooneid ehitada. Samas seni on tehtud just vastupidi. Ta tõi näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi, millel on heas korras uued ruumid, aga ka seda on veel vähe, sest ikka on midagi linna peal laiali. „See on eluline vajadus, see ei ole priiskamine ja raiskamine,“ hindas ta kliinikumi ehitust.

„Muidugi võiks arstidele rohkem maksta, aga kelle arvelt?“ küsis Ansip. „Õpetajate arvelt, pensionäride arvelt?“ Maksupoliitika muutus tähendaks tema sõnul seda, et õpetajad saaksid oma kõrgema palga suurema maksutõusu läbi.

Riigi palgapoliitika on Ansipi sõnul aga muutumatu, kulutada saab nii palju kui on tulusid ning võlguelamine, mille kibedaid vilju me näeme igal pool Euroopas, ei too ka ajutist leevendust.

Kui õpetajate puhul on palgatõus peaministri hinnangul täiesti võimalik, sest struktuuris on raha olemas, siis arstide puhul see tema hinnangul nii pole.

„Ilmselt ei ole mõistlik taotleda hariduskulude suurendamist, vaid vaadata, kuidas seda 7 protsenti SKTst jaotada nii, et õpetajad oleks õnnelikud,“kõneles Ansip. Ta lisas, et haridus- ja teadusminister tegeleb sellega väga tõsiselt ning nad mõlemad käsitlevad õpetajate streike mandaadina koolireformis läbiviimiseks.

Kui õpetajad nõuavad 40-protsendilist palga alammäära tõusu kahe aasta jooksul, siis arstid küsivad 60-protsendilist palga alammäära tõusu, mis kergitaks kahe aasta jooksul keskmise kuutasu praeguselt 1700 eurolt 2850 euroni.