Selle aasta alguse seisuga elas rännet arvestades statistikaameti andmetel Eestis 1,318 miljonit inimest, mistõttu oodatud rahvaarvu languse šoki asemel üllatas paljusid hoopis eeldatavast kõrgem rahvaarv.

Tiit hoiatas siiski, et statistikaameti kodulehel näidatav arv pole veel lõplik tõde. Andmekorrastuse käigus kõrvaldatakse nimelt topelt loendatud inimeste ankeedid, kuid vaadatakse üle ka lõpetamata ankeedid ja lisatakse inimesi andmestikku.

Ka mingi hulk isikuid, kes on loendatud ajutiste elanikena püsielukohaga Eestis, lisatakse andmetikule juurde. "Niisuguste inimeste hulka kuuluvad tihti üliõpilased, keda loendavad vanemad, kusjuures tudeng ise ennast ei loenda. Seega veebilehel esitatud arv võib nii suureneda kui ka väheneda," täpsustas Tiit. Lõplik arv selgub maikuu lõpuks.

Mingil määral võib olla ka inimesi, kes küll elavad Eestis, aga keda ei õnnestu üle lugeda, kuigi statistikaamet üritab nende arvu hoida võimalikult väikesena. Rahvaarvu hindamisel lähevad Tiidu sõnul arvesse ka inimesed, kelle kohta korrektset loendusankeeti pole või see on puudulik, kuid kelle kohta on olemas näiteks pereliikmetelt saadud teave, et nad Eestis püsivalt elavad. Puuduvad andmed täiendatakse registrite põhjal.

Ootamatult suure rahvaarvu võimalus tõstatab uuesti küsimuse, kas õigus võis olla kadunud rahvastikuteadlane Kalev Katusel, kes süüdistas statistikaametit eelmise rahvaloenduse kehvas läbiviimises, mistõttu olevat suur hulk inimesi jäänud üle lugemata ja seetõttu oleme me kümmekond aastat arvanud, et Eestis elab tegelikust vähem inimesi.

Tiit ei nimeta praegust olukorda siiski ootamatuks. "Loomulikult korrigeeritakse iga loendusega mingil määral ka eelmise loenduse tulemusi ja antakse selle täpsusele hinnang. Praegu on veel vara hinnata eelmise loenduse võimaliku alakaetust. Kui andmetöötlus on lõppenud, saab ka sellele küsimusele vastata," märkis Tiit.