Briljantne eesti keele oskus ei tähenda, et inimene oleks Eestile lojaalne

Edaspidi vajab kõige enam tähelepanu venekeelsete inimeste grupp, kellel on väga hea eesti keele oskus, kuid suur protestimeelsus, ütles värske integratsiooni monitooringu üks autoritest Marju Lauristin.

Tartu ülikooli professori Marju Lauristini sõnul on venekeelse elanikkonna seas 13 protsendi väga hea eesti keele oskuse ja kõige suurema sisemise ebamugavustundega inimesi, kes soovivad sageli Eesti lahkuda ja on kriitilised siin toimuva suhtes, kirjutas Põhjarannik.

See tõestab sotsioloogide ammust arvamust, et eestikeelsus ja Eesti identiteet ei ole üksüheses seoses. “Briljantne keeleoskus ei tähenda, et inimene oleks Eestile lojaalne.”

Lauristin lisas, et selles grupis jälgitakse kõige rohkem eestikeelset meediat, loetakse kommentaare ning sisemine tõrjutus ja protestitunne on tegelikult suuremad kui nendel, kes eesti keelt ei oska. 

Kuna osaline eestikeelne aineõpe vene gümnaasiumides suurendab sotsioloogi hinnangul protestiidentiteeti veelgi, ütlevad ka teadlased oma aruandes, et pärast vaevalist eestikeelsele õppele üleminekut tuleb astuda järgmine samm ning seada esiplaanile kodaniku- ja väärtuskasvatus.