Kellele lüüakse hingekella?
2014. aastast muutub oluliselt riigieksamite sooritamise kord. Praegu loetakse eksam sooritatuks, kui õpilane kogub vähemalt 20% maksimaalsest punktide arvust, st saab eksamil 20 või enam punkti. Kes eksamit ei soorita, see gümnaasiumi ei lõpeta ja tal on võimalus järgmisel aastal eksam uuesti teha.
Varasematel aastatel tuli ebaõnnestumise järel ka järgmisel aastal valida sama aine eksam. Asi muutus farsiks, sest mitmed matemaatikaeksamil läbi põrunud tegid järeleksami rohkem moe pärast (vahepeal oluliselt targemaks saamata) ning alles pärast teistkordset läbipõrumist tohtisid nad valida mõne muu aine eksami. Sellest õppeaastast on kord muutunud ning eelmisel kevadel ebaõnnestunud saavad juba tänavu võimaluse eksamivalikut muuta. Asi seegi.
Riigieksamite algusaegadel tuli positiivse tulemuse saamiseks koguda vähemalt üks punkt sajast. Ikka leidus ka neid, kes sellega hakkama ei saanud (üleriigiline keskmine oli napilt üle 30 punkti). Hiljem tõsteti eksamikünnis 20 punktile (kehtib tänaseni) ning hakkas vähenema ka eksami sooritajate arv. Ühelt poolt oli see tingitud gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemisest, kuid oma osa mängis ka see, et matemaatikas väga nõrgad õpilased enam seda riigieksamit ei valinud. Sellegipoolest pole pilt roosiline. 2011. aasta matemaatika riigieksami lühianalüüsi koostanud Deivi Taal tegi murettekitava järelduse: „Sajast matemaatika riigieksami valinud noormehest kukub eksamil läbi üheksa-kümme ja sajast neiust neli kuni kuus.”
Mis juhtub aastal 2014?
2014. aastast on matemaatika riigieksam kõigile gümnasistidele kohustuslik ning positiivse tulemuse annab vähemalt 50% maksimaalsest punktiarvust.
Tõsi, valida saab kitsa ja laia kursuse eksami vahel. Lai matemaatika koosneb 14-st ja kitsas kaheksast kursusest ning nende põhjal ja riikliku õppekava alusel koostatakse ka kumbki riigieksam. Arvestades 50% kõrgusele seatud latti ja vaadates eespool olevat tabelit, on selge, et uus laia kursuse eksam peab olema praeguse eksamiga võrreldes oluliselt lihtsam. Klassis kontrolltööd tehes võib pidada normaalseks, kui kaks-kolm õpilast ei saa esimesel katsel positiivset tulemust. Kas see, kui riigieksamil kukub läbi ca 500 gümnasisti, on aktsepteeritav? Kui ei, siis missugust tulemust võib normaalseks pidada?
Võib spekuleerida, et teine 500 õpilast kukub läbi kitsa kursuse eksamil. Kitsa kursuse eksami tegemise kogemus meil puudub. Viimaseid kuid eksisteeriva REKK-i juurde moodustatud eksamit ettevalmistav komisjon korraldab 16. mail 10. klassi õpilastele katseeksami, millest osavõtt on vabatahtlik. See on tervitatav, varem pole ühegi matemaatikaeksami eel aktsepteeritavat eelkatsetamist toimunud. Kui eksamitööl puudub reliaablus ja valiidsus, pole sellisel eksamil mingit sisulist mõtet.
Minu jaoks on arusaamatu, milliseid eesmärke peetakse silmas laia ja kitsa riigieksami puhul. Kas ülikoolid aktsepteerivad laia kursuse eksamit sisseastumiseksamina? Julgen arvata, et mitte. Põhjus on selles, et kui praegu saab eksamil 90 punkti või enam tulemuseks ca 10% õpilastest, siis kergema tasemega eksami puhul on selliste õpilaste arv oluliselt suurem (seejuures protsent õpilaste üldarvust loomulikult langeb) ning vastuvõtt ülikooli riigieksami tulemuste põhjal muutub võimatuks. Riik kulutab riigieksamite korraldamiseks ohtralt raha (tingimustes, kus selle kasutamiseks on arukamaid võimalusi) ning tulemus on enam kui kaheldav. Julgen korrata ka varem avaldatud mõtet: gümnaasiumi lõpetamine ja ülikooli astumine on kaks täiesti erinevat asja ning neid tulebki lahus hoida. Piltlikult öeldes ei ole riigieksam see toru, mida mööda õpilane gümnaasiumi lõpueksamilt ülikooli avaaktusele lohistatakse.
Mis läbikukkunutest saab?
Seni on eksamil läbikukkunutega käitutud nii, nagu tsiviliseeritud maailmas pole sünnis. Järeleksami saab sooritada alles aasta pärast ning lootus, et ebaõnnestunu vahepeal oluliselt targemaks saab, on rajatud liivale. Kaotatud aastaid ei saa enam kunagi tagasi. Mis veel hullem, ühe rumala valiku tõttu pole õpilasel võimalik jätkata õpinguid ka kutseõppeasutuses (kui ta ei asu just omandama mõnd põhikooli baasil õpetatavat eriala), sest gümnaasium on lõpetamata.
Mis saab riigieksamil läbikukkujatest alates 2014. aastast? HTM-i vastus küsimusele on järgmine: „Sel juhul tuleb teha uuesti eksam samas aines, kuna on kindlad kolm riigieksamit. Samas on võimalus, et matemaatikas teeb õpilane uue valiku, nt valib laia matemaatikaeksami asemel kitsa matemaatika. Samuti on võimalik uuesti valida, mis keeles eksam sooritatakse.”
Lihtsamalt öeldes tähendab see, et kui laia matemaatika kursuse eksamiga alt läinud õpilane saab valida kitsa kursuse eksami, mis on talle tõenäoliselt jõukohane, siis kitsa kursuse eksami halvasti teinud õpilasel polegi mingit valikuvarianti. Samas tasub meelde tuletada, et lühikest aega (neli kuud) kehtinud gümnaasiumi riikliku õppekava järgi lubati riigieksamit mittesooritanud õpilasel teha koolieksam ja nii oleks ta saanud gümnaasiumi lõpetada.
Mingil põhjusel on see punkt praegu kehtivast õppekava redaktsioonist kadunud. Kes teab, millist õilsat eesmärki vabariigi valitsuse määruse selline muutmine täidab? Minu meelest lüüakse praegu hingekella nende noorte unistusele, kes tahavad pärast gümnaasiumi lõpetamist minna kutseõppeasutusse ametit õppima. Väga reljeefselt väljendudes tahetakse üks osa noortest viisakalt suunata 9. klassi lõpetamise järel kutsekoolidesse. Gümnaasiumi pole neil asja (mis sellest, et ka kutseõppes võetakse paljudele erialadele ainult gümnaasiumilõpetanuid). Julgen sügavalt kahelda, kas kõrgtehnoloogiat käsitseda oskavat oskustöölist ikka on võimalik põhikooli baasil välja õpetada.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes
