Kasvuhoonegaaside kvoodivaidlus Euroopa Kohtus lõppes Eesti võiduga
„Võitsime üks kord, nüüd võitsime lõplikult," rõõmustas peaminister Andrus Ansip täna pressikonverentsil. Tema sõnul saab sellel kohtuvõidul olema mõju süsinikdioksiidi kvootide kasutusotstarbele tulevikus.
Peaminister tänas inimesi, kes on andnud tugeva panuse selle kohtuvõidu saavutamiseks.
Kohtuvaidlus sai alguse 2008. aastal, kui Eesti protestis Euroopa Komisjoni soovi vastu dikteerida Eestile, milline peab olema energiatootmise portfell.
Euroopa Kohus jättis neljapäevase otsusega rahuldamata apellatsioonkaebuse, mille Euroopa Komisjon esitas Euroopa Liidu Esimese Astme Kohtu poolt 2009. aasta 23. septembril tehtud otsusele, mis andis õiguse Eestile, vahendas välisministeeriumi pressitalitus.
Kohus märkis, et 2003. aasta direktiiv, millega loodi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, ei näe ette konkreetset riikliku jaotuskava koostamise ega eraldatavate kasvuhoonegaaside saastekvootide üldkoguse kindlaksmääramise meetodit.
Kohtu hinnangul on direktiivis selgelt sätestatud, et liikmesriik peab määrama eraldatavate kvootide üldkoguse kindlaks, võttes muu hulgas arvesse riiklikku energiapoliitikat ja riigi kliimamuutuste programmi.
Kohus toonitas, et võimalikud erinevused liikmesriikide kasutatud andmetes ja hindamismeetodites on liikmesriikide tegutsemisruumi väljendus, mida komisjonil tuleb kooskõla kontrolli raames austada.
Lisaks lükkas Euroopa Kohus tagasi komisjoni argumendi, mille kohaselt ei ületanud ta Eesti esitatud jaotuskava tagasi lükates oma pädevust ja ei rikkunud hea halduse põhimõtet.
Euroopa Kohus märkis, et komisjon ei ületa siiski oma pädevust, kui ta märgib jaotuskava tagasilükkava otsuse resolutsioonis kvootide maksimumkogust siduvalt kindlaks määramata, et ta ei lükka tagasi jaotuskavas tehtud muudatusi, kui need vastavad tagasilükkavas otsuses esitatud ettepanekutele ja soovitustele.
Eesti taotles heitkoguste jaotuskava kokku pannes perioodiks 2008–2012 heitkoguste mahuks ligi 123 miljonit tonni. Lähtudes oma arvutusmudelist, vähendas Euroopa Komisjon taotletud heitkoguste hulka ligi poole võrra. Eesti on jaotuskava hiljem korduvalt muutnud.
