Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooi valdkonna pressiesindaja Ene Vihtla rääkis Delfile, et üldjuhul külastavad kliendid teenindusi kõige rohkem kuu ja nädala alguses.

"Järjekorrad on pikemad ka enne pikki riigipühi ja enne koolivaheaegade algust," tõi Vihtla välja kõige aktiivsema perioodi. "Päeva lõikes on rohkem kliente lõuna ajal ning tööpäeva lõpus."

PPA kodulehelt saab vaadata ka teeninduste koormusi päevade ja kellaaegade kaupa.

Politsei- ja piirivalveamet soovitab enne dokumendi taotlema asumist hoolikalt mõelda, millist dokumenti üldse vajatakse. Näiteks kas passi on kindlasti vaja või tehakse see nii-öelda igaks juhuks.

Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikides, pass on vajalik vaid reisimiseks väljapoole Euroopa Liitu. Eestis on kohustuslik dokument ainult ID-kaart.  

* PPA soovitab võimalusel esitada taotluse uue dokumendi saamiseks posti või e-posti teel.

* 15-aastane ja vanem Eesti kodanik, kellele on varem välja antud Eesti kodaniku pass või ID-kaart, saab uue ID-kaardi taotluse esitada posti või e-posti teel (viimasel juhul on vajalik kehtiv ID-kaart, et taotlus digitaalselt allkirjastada) ning sel juhul on vaja tulla isiklikult teenindusse ainult ühe korra- dokumenti kätte saama.

* Rohkem infot posti teel taotlemise kohta saab PPA kodulehelt www.politsei.ee ning infotelefonilt 612 3000. Passi taotlemiseks tuleb üldjuhul pöörduda siiski isiklikult teenindusse, sest selle taotlemisel hõivatakse taotleja sõrmejäljed.

* PPA soovitab riigilõivu eelnevalt internetipangas ära maksta, siis kulub teeninduses selle võrra vähem aega.

* Kuna teenindustes moodustab suure osa ootamisest just fotoboksi järjekorras seismine, siis soovitame võimalusel võtta teenindusse tulles kaasa fotograafi juures tehtud foto. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb esimese toiminguna teha teeninduses fotoboksis foto ning alles seejärel teenindaja poole pöörduda, kuna tegemist on kahe erineva järjekorraga.

* Lapsele dokumendi taotlemisel ja ka dokumendi kättesaamisel ei pea mõlemad vanemad teenindusse tulema, piisab ühe vanema kohaleolekust. Kuni 15-aastase lapse dokumendid väljastatakse lapsevanemale ja last ennast ei ole vaja dokumendi kättesaamiseks kaasa võtta.

Dokument kehtib viis aastat

Reisidokumentide arendamise, turvalisuse tagamise ja kehtivusperioodi määramise osas lähtuvad riigid Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kirjeldustest, milles on soovitatud anda välja kuni viieaastase kehtivusega dokumente.

See kehtivusaeg tagab, et kasutaja on dokumenti kantud andmete põhjal lihtsalt ja tõsikindlalt tuvastatav. Näiteks kaheksa aastat tagasi tehtud foto põhjal on oluliselt raskem isikut tuvastada. Lisaks muudab lühem kehtivusaeg dokumendi võltsimise oluliselt keerulisemaks.

Näiteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis kehtivad dokumendid samuti kuni viis aastat.