Peaminister: Euroopa kooselu reeglite järgimine ei riiva Eesti suveräänsust
Peaminister Andrus Ansip tõrjus täna riigikogu infotunnis Euroopa Liidu fiskaallepet puudutavatele küsimustele vastates Keskerakonna saadikute kriitikat justkui oleks Eesti elu üle otsustamine läinud üle Euroopale ja riigikogu on jäetud otsustusprotsessist kõrvale.
Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev küsis peaministrilt, kas nüüd ongi nii, et Euroopa Liit jätab Eesti parlamendi otsustusprotsessist välja ja Euroopa Liit kirjutab meile ette, milline peab välja nägema meie eelarve.
„Seda öeldakse meile täna ja homme öeldakse meile näiteks, millised peavad olema meie kaitsekulutused, ülehomme kirjutab Euroopa Liit meile ette, milline lipp peab lehvima Eestimaa kohal. Ja parlament on ikkagi otsustusprotsessist väljas,“ päris Vassiljev. „Kas meie, parlamendiliikmed peaksime käituma nii, et igal hommikul, kui tööle tuleme, vaatame milline lipp parasjagu Pika Hermanni tornis lehvib?“
Peaminister läks isiklikuks
Peaministri sõnul on Vassiljevi paralleelid lipuga täiesti kohatud. „Jah, võib vastata tõele, et teie olete kogu aeg olnud otsustusprotsessist väljas, aga see on teie isiklik probleem,“ läks peaminister isiklikuks.
Parlament Euroopa kontekstis on riigikogu peaministri sõnul olnud kogu aeg otsustusprotsessis sees ja on langetanud otsuseid lähtudes tervest mõistusest.
„Kõik need senini langetatud finantspoliitilised otsused mahuvad ka fiskaallepingu raamidesse ehk siis fiskaalleping ei kitsenda mitte mingil määral meie tegutsemisvabadust, juhul kui me kavatseme ka edasi jätkata tervemõistuslike otsustega,“ kinnitas Ansip.
Küll aga hakkaks need raamid Ansipi sõnul ohustama neid inimesi, kes tahaksid meie riiki hukatusse juhtida ebamõistlikult suurte laenude võtmisega.
„Sel juhul need piirid, mida sätestab ka fiskaalleping, kindlasti hakkaksid ahistama,“ lausus ta. „Aga ma loodan, et riigikogus ei ole selliseid inimesi, keda tõepoolest need reeglid peaksid taltsutama. Viimase 20 aasta jooksul oleme me alati saanud hakkama tervemõistuslike eelarvepoliitiliste otsustega. Loodan, et nii jätkub ka tulevikus.“
Parlamendi tööd tuleks optimeerida
Riigikogu keskfraktsiooni liige Heimar Lenk tegi ettepaneku parlamendi optimiseerida, kuna otsustamine on läinud Euroopasse.
„Kuna Euroopas otsustatakse ikkagi väga palju asju ka meie eest juba ära, kuhu te lihtsalt käite allkirja andmas, võib-olla peaks hakkama mõtlema Eestis ka parlamendi mingisugust optimiseerimist, võib-olla mingisugust poliitilist reformi, võib-olla parlamendi rolli hakata muutma Eestis,“ pakkus Lenk. „Võib-olla polegi tarvis iga nädal koos käia, rahvas on juba mures, et meid liiga palju on. Võib-olla see otsustamine on läinud Euroopasse, et me peaksime kohapeal ka natuke midagi reformima.“
Peaminister ei tahtnud hinnata, kas Heimar Lenk on tööga ülekoormatud või alakoormatud ja jättis selle saadiku ja tema valijate hinnata.
Ansip ei leia, et kooselu reeglite järgimine, mis Eesti puhul tähendab ebamõistlike, võib öelda ka hullumeelsete otsuste langetamise piiramist, oleks kuidagimoodi Eesti jaoks vastuvõetamatu või ammugi riigi suveräänsust riivav.
Nii nagu on Eesti kokku leppinud oma partneritega, et kõik NATO liikmesriigid investeerivad riigikaitsesse kaks protsenti SKTst, nii kehtib kokkulepe ka Euroopa Liidu kohta. „Me oleme kokku leppinud selles, et me järgime stabiilsuskasvupakti nõudeid. Ma ei pea võimalikuks nendest lahti öelda,“ ütles peaminister infotunnis.
