Linnavalitsus esitles eelmise aasta varasügisel huvilistele Tallinna ühistranspordi uue arengukava projekti. Olgu kohe öeldud, et tasuta sõidust ei ole seal sõnagi juttu. Küll on aga arengukava toorikus kirjeldatud põhjalikult pealinna ühistranspordi nõrkusi: puudulik planeerimine, aegunud ühistranspordivõrk, elektritranspordi haavatavus, ebastabiilne rahastamine, nõrk koostöö Harjumaaga, riigipoolse toetuse puudumine. Kui nüüd korraks mõelda, siis tasuta sõit iseenesest ei lahenda ühtegi neist probleemidest.

Sotsiaaldemokraadid on linnavolikogus esitanud abilinnapea Taavi Aasale tasuta ühistranspordi teemal kaks põhjalikku arupärimist. Oleme soovinud teada, kas linnajuhtidel on olemas konkreetne plaan, mis uuel aastal täpselt juhtuma hakkab. Aasa vastustest selgub, et ega ikka konkreetset plaani pole küll. Tundub, et prii sõidu idee oli linnapea ootamatu mõttevälgatuse tulemus. Lihtlabane populism.

Ühistranspordi eelisarendamise eesmärk on kesklinna autostumise piiramine. Täna Tallinna südalinna läbivast autodevoost on suurem osa pärit naabervaldadest. Kui inimesel on raha auto ülalpidamiseks, siis ei ole tema probleemiks ühistranspordi pileti hind. Ja linnavalitsuse ettepaneku kohaselt peaksid mitte-tallinlased ka edaspidi ühistranspordi kasutamise eest täie rauaga maksma.

Üle tulevad ratturid, mitte autojuhid

Seni maailmas tasuta sõitu võimaldavate väheste linnade kogemus räägib, et esmajoones asuvad ühistransporti kasutama seni rattaga või jalgsi liikunud inimesed. Autokasutajate bussidesse meelitamine eeldab aga oluliselt rahamahukamaid lahendusi, eelkõige aga väga kvaliteetset ühistranspordikorraldust.

Eelmise kümnendi keskel korraldas oma kesklinna liikluse põhjalikult ümber Stockholm. See tähendas riigi ja linna ühist planeerimist ja koostööd. Kulud ulatusid mitme miljardi Rootsi kroonini. Ja pärast uue süsteemi katseaega viidi läbi ka referendum. See polnud aga sisutühi jah-või-ei-stiilis küsitlus, vaid põhjalik küsimustik. Napilt kiitsid stockholmlased uue lahenduse heaks.

Tallinna linnavalitsuse väitel on tasuta sõidu tagamiseks vaja umbes 20 miljonit eurot. Tegelikud kulud on aga kordades suuremad, sest veeremi uuendamine nõuab väga palju raha. Ebastabiilne majanduskeskkond võib linnaeelarve taas tõsise löögi alla seada. Tallinna võlakoorem on aga juba täna kriitilist piiri ületamas. Ka ei ole me saanud vastust küsimusele, kuidas ikkagi oluline hulk autokasutajaid bussiliiklust kasutama saada.

Tasuta ühistransport on küll samm õiges suunas, kuid see eeldab väga põhjalikku planeerimist, mida linnavalitsus täna teinud ei ole. Valdkonna arengukava projekt kogub riiulil tolmu, sisuliselt arutelu on linnavalitsus teadlikult vältinud. Nii võime saada uuel aastal Tallinnas prii sõidu seisvates bussides. Nõudkem siis linnavalitsuselt rahvaküsitluse asemel konkreetseid vastuseid.

(Autor on Tallinna volikogu sotsiaaldemokraatide esimees.)