Riigikogulaste USA-visiidi kokkuvõte: president Obama valimiskampaania maksab 1 miljard dollarit
Ameerika presidendivalimiste protsess on parajalt keeruline, ent huvitav. Kõvasti põnevust on seekordsesse valimisse toonud vabariiklased, kes siiamaani sõeluvad endi hulgast välja sobivat vastaskandidaati demokraadist president Barack Obamale.
Riigikogu delegatsioon viibis USAs ka superteisipäeva ajal, mil vabariiklased valisid oma kandidaati tervenisti kümnes osariigis. Tolle päeva võidumeheks osutus Mitt Romney, kes võitis kuues osariigis. Rick Santorum järgnes kolme ja Newt Gingrich ühe osariigi võiduga.
Neljandal kandidaadil Ron Paulil ei õnnestunud võita üheski osariigis. Tänase päeva seisuga on Romney võitnud 19 osariigis, Santorum 9 osariigis ja Gingrich 2 osariigis.
Vabariiklaste presidendikandidaat kinnitatakse partei kongressil Tampa Bay’s augusti lõpus. Seejärel algab üks-ühele kampaania Obama ja vabariiklaste kandidaadi vahel. Kui rääkida kampaania rahalisest mahust, siis ennustatakse, et Obama kampaania maksab suurusjärgus 1 miljardi dollarit ning vabariiklased kulutavad tänu partei sisestele eelvalimistele kokku umbes samapalju.
Küsimusele, miks ei suuda vabariiklased omavahel ühes kandidaadis kokku leppida ning kas see mitte ei tööta nende endi kahjuks, vastas Romney kampaaniameeskonna juht enesekindlalt: “No problem”.
Ameeriklaste kampaania lähtub lihtsatest põhimõtetest: any publicity is good publicity ja negatiivne kampaania on hea kampaania. Ameeriklastele meeldib üks-ühele võitlus, seda nii meelelahutuslikust kui poliitilisest aspektist vaadatuna.
Huvitav detail vabariiklaste presidendikandidaadi selekteerimisel on see, et mõnes osariigis on eelavalimistel lubatud osaleda ka demokraatide toetajatel. Nii teataski üks veendunud demokraat CNN-is: “Hääletasin Rick Sanatorumi poolt, sest ta on konkurentsitult nõrgim presidendikandidaat ning parim vastaskandidaat Barack Obamale.”
Uurides sellise käitumise kohta selgus, et on suhteliselt tavaline praktika, et demokraadid või vabariiklased käivadki vastaspoole eelvalimistel endale sobivatele kandidaatidele “tuge andmas”.
Presidendivalimiste kampaania põhiteemadeks on majanduskasvu taastamine, töökohtade loomine ja riigi võlakoormuse vähendamine. Kuna ameeriklastele meeldivad suured autod, siis on valuküsimuseks ka kütuse hinnad. Vabariiklased soovivad muuta efektiivsemaks riigisektorit ja vähendada makse. Mõlemad suurparteid on lubanud vähendada ettevõtte tulumaksu, mille suuruseks on hetkel 38%. Selles vallas käib lausa vähempakkumine, kõige kaugemale on läinud Ron Paul, kes tahaks ettevõtte tulumaksu viia alla 20%. Obama üheks sooviks on suurendada kõrgemat palka teenivate inimeste maksukoormust.
Uue Ameerika presidendi nimi selgub Eesti mõistes valimiskogus (electoral college), kuhu kuulub 538 delegaati ning kelle valivad ameeriklased 6.novembril.
Kui võrrelda valimiste protseduurilist poolt Eestiga, siis e-valimiste rakendamiseni on Ühendriikidel veel pikk tee minna. Näiteks külastasime King County valimisjaoskonda, kus oldi alles värskelt üle mindud kirja teel hääletamisele. E-valimised pakkusid ameeriklastele väga tõsist huvi ja loodetavasti õnnestub seda know-how’d tulevikus ka sinna eksportida.
Heaks toimivaks näiteks Eesti teenuste ekspordis on Marylindi osariigi osades linnades töötav mobiilse parkimise süsteem, mille on tööle pannud Eesti ettevõtjad koos Arengufondi rahalise abiga.
