Arvestusliku rahvaarvu täpsustamine näitas, et rahvastiku vähenemine oli väiksem kui jaanuaris esialgsete andmete põhjal tehtud arvestus.
„Rahvaarvu esialgsed tulemused täpsustusid peamiselt sisserändajate andmete lisandumise tõttu,“ selgitas juhtivstatistik Helerin Rannala. „Jaanuaris polnud meil veel elamisloaga saabunute andmeid,“ märkis ta.
Rahvaarvu kahanemist 2011. aastal mõjutas nii sündide vähenemine kui ka väljarände suurenemine. 2011. aastal sündis 14 679, suri 15 244, rändas Eestisse sisse 3709 ja Eestist välja 6214 inimest.
Naisi on rahvastikus alati veidi rohkem olnud ning tänavu aasta alguses elas Eestis 707 700 naist ja 610 300 meest. 2011. aasta jooksul vähenes naiste arv 2300 ja meeste arv ligi 670 võrra. Tööealiste (15–64-aastased) arv jätkas samuti langemist.
Tänavu 1. jaanuaril oli Eestis ligi 7000 tööealist inimest vähem kui eelmise aasta alguses. Samas kasvas laste (0–14-aastased) arv. Linnarahvastiku osatähtsus oli 63 protsenti. Tallinnas elab ligi kolmandik rahvastikust.
Harjumaal elab kokku 562 557 inimest. Ida-Virumaal elab 153 642, Tartumaal 145 327, Pärnumaal 85 671 ning Lääne-Virumaal 60 905 inimest. Kõige ähem elanikke on Hiiumaal, seal elab 1. jaanuri seisuga 9150 inimest.
Arvestuslik rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega. See erineb rahvastikuregistri rahvaarvust, sest registris on aluseks nn sissekirjutus. Loendusandmeid peetakse rahvusvaheliselt täpsemaks kui registri andmeid, sest elukoha registreerimisel võib inimestel olla mingeid põhjuseid andmete moonutamiseks. Samas halvendab Statistikaameti andmete kvaliteeti pikk aeg, mis on möödunud viimasest loendusest.
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgse rahvaarvu avaldab Statistikaamet mais ja lõpliku detsembris 2012. Pärast seda korrastatakse ka rahvastikuarvestust.
