Analüüs puudutas nelja peamist saasteainet: vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja ammoniaaki. Eestis on kõigi nelja sisaldus õhus normide piires, teatas keskkonnaministeerium.

“Õhu kvaliteet mõjutab kõigi eestlaste tervist ja meie keskkonna seisundit, halvemal juhul võiks õhusaaste kaasa tuua tõsiseid haigusi ja pikaks ajaks kahjustatud looduse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.

"Seetõttu on saasteainete puhul täpselt sätestatud, millised kogused õhus on inimese tervisele ja keskkonnale ohutud. Hea on teada, et Eestis on ses osas kõik kontrolli all ning oluliste saasteainete sisaldus on meie õhus lubatust oluliselt väiksem." Tervelt 12 Euroopa riiki aga ületab ühe või mitme saasteaine kogusega lubatud ülempiiri.

Võrreldes lubatud piirmääraga on Eestis õhku paisatud heitkogused väiksemad: vääveldioksiid 83 protsenti, lenduvad orgaanilised ühendid 78 protsenti, lämmastioksiidid 61 protsenti ja ammoniaak 35 protsenti lubatust. Peamisteks õhusaaste allikateks Eestis on energeetika- ning transpordisektor, ammoniaak tekib eelkõige loomakasvatusest.

"Puhas õhk on Eestis sama iseenesestmõistetav kui hommikune hammastepesu korralikus peres, mis ei tähenda aga et sellesse võib hoolimatult suhtuma hakata. Vähem saastavam elektritootmine, kaasaegsem ja mugavam ühistransport tähendab tänu klaarile õhule tulevikus ärahoitud tervisehädasid," ütles Keit Pentus.

Euroopa keskkonnaagentuuri esialgne kokkuvõte 2010. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide poolt õhku paisatavatest saasteainetest näitas, et normide täitmisega pole hakkama saanud 12 riiki. Kõige enam ületati norme lämmastikoksiidide osas.

Hispaania oli ainus liikmesriik, kes ületas normipiire neljast saasteainest kolme puhul. Mustas edetabelis järgneb keskkonnaagentuuri andmetel Saksamaa, kes ületas kahe saasteaine ülempiire. Soome ületas õhku paisatava ammoniaagi ülempiiri.

Lämmastikoksiidide piirkoguse ületasid kokku üksteist riiki: Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg, Malta, Holland, Hispaania ja Rootsi. Peamiseks probleemiks on siin riikide jaoks maanteetransport, mis annab ligikaudu 40 protsenti kogu Euroopa Liidu lämmastikoksiidide heitkogusest.

Hinnangut ELi liikmesriikide õhku paisatavate saasteainete heitkogustele näeb Euroopa keskkonnaagentuuri kodulehel.