„Meie eesmärk on tagada eelnõu võimalikult laiapõhjaline arutelu. Seetõttu leidis komisjon, et eelnõu võiksid enne edasist mentlust arutada ka fraktsioonid ja esitada omapoolsed seisukohad,“ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš. „Komisjon ootab samuti fraktsioonide ettepanekuid, missuguste ametnike ja huvigruppidega peaks põhiseaduskomisjon veel kohtuma,“ teatas riigikogu.

Uue avaliku teenistuse seaduse eesmärk on ajakohastada Eesti avalikku teenistust ja kehtestada ametniku uus definitsioon, mille tulemusel kitseneb ametnike ring. Ka soovitakse eelnõus luua lihtne, selge ja efektiivne ametnike hindamise süsteem ning läbipaistev ja õiglane palgasüsteem, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Samuti määratakse avaliku teenistuse eest vastutav institutsioon.

Lisaks vähendatakse eelnõuga ametnike sotsiaalseid tagatisi. Nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul kaob ära ametnike lisapuhkus, ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad.

Eelnõu kohaldub politsei-, vangla- pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega. Ametiasutuses töölepingu alusel töötavate isikute töösuhteid reguleerib töölepinguseadus.

Eelnõuga määratakse avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium ja nähakse ette valitsusele volitusnormid kehtestada määrusega peamised personalijuhtimist puudutavad korrad.

Tänasel komisjoni istungil tutvustas eelnõu justiitsminister Kristen Michal, kelle sõnul on eelnõu üks tunnuseid peresõbralikkus. Eelnõu ei võimalda koondada vanemaid, kes kasvatavad alla 3 aastast last, eelisõigus ametisse jäämisel (muude tingimuste võrdsuse korral) on alla seitsme aastast last kasvatavail vanemail.

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu koostamisel on aluseks võetud 2009. aastal riigikogus esimese lugemise läbinud avaliku teenistuse seaduse eelnõu ja selle rakendamise seaduse eelnõu, mis on liidetud ning millesse on tehtud täiendusi ja parandusi nii riigikogu menetluse käigus kui ka hiljem, eelkõige koostöös rahandusministeeriumiga. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud ka huvigruppidega.