Riigikontroll tõrksatega suhtlemisest: meie ratsionaalne soovitus läheb vastuollu mõne parteipoliitilise dogmaga

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo sõnul on 4-5  aasta jooksul suur osa riigikontrolli soovitustest alati ellu viidud, kuid iga auditiga on sõdimist ning tuleb ette olukordi, kus soovitusi arvestatakse vaid osaliselt.

„Kuigi esmapilgul võib tähtaeg tunduda pikk, siis enamus riigikontrolli tulemusauditites tehtud soovitusi suunatud väljakujunenud süsteemi muutmisele, mis eeldab seaduste muutmist või pikaajaliste arengukavade ülevaatamist,“ selgitas Olgo, vastates Delfi küsimusele, et kas ja kui tõsiselt auditi läbinud ettevõtted arvestavad riigikontrolli soovitusi.

Tema sõnul sõltub soovituste täitmine täiesti ka auditist ja soovituste tasemest ning sellest, kui aldis on auditeeritav üldse soovitusi täitma.

„Selge on see, et väiksema ulatusega soovitused, nagu korrastage õigusakti või muutke andmekogu pidamist, jõuavad selge rakenduseni kiiremini kui põhimõttelisi muudatusi kätkevad soovitused,“ tõdes Olgo.

Iga auditiga on sõdimist

Kõige kergem on Olgo sõnul aktsepteerida finantsauditites tehtud soovitusi, mis on väiksema ulatusega soovitused ja nendes ei nähta probleeme, mis võiks poliitilisel tasandil ärevust tekitada.

„Tulemusauditite soovituste täitmise järgi ei saa liigitada ministeeriume altimateks või vähem altimateks,“ ütles Olgo. „Aga üldiselt – eks kipub ikka pea igas auditis mõnevõrra „sõdimist“ olema, seda muidugi erineval määral.“

Olgo tõi näiteks, et kui mitmete keskkonna valdkonna auditite puhul on omal ajal olnud algul vastuseis väga suur, siis nüüd, aastate pärast võib nentida, et sisuliselt kõik soovitused on ellu viidud.

„Üldiselt on tihti näha, et kui ametnike tasandil on mõistmine olemas, siis auditi jõudmisel poliitnõunike või ministrite tasemele võib tekkida turbulentse,“ kõneles ta. „Tihtipeale on tõrksa suhtumise taust ka see, et riigikontrolli ratsionaalne soovitus läheb vastuollu mõne parteipoliitilise dogmaga või siis on taas tulemas valimised, mille eel püüavad poliitikud vältida ebapopulaarseid otsuseid.“

Positiivne on tema sõnul see, et näiteks praeguse valitsuse tegevusprogrammis on nimetatud põhimõtteid ja konkreetseid tegevusi, mida riigikontroll on oma auditites rõhutanud.

Näiteks on võetud täitmiseks riigikontrolli auditisoovitusi programmi peatükkides, mis käitlevad kultuuripoliitikat, E-riiki, puuetega inimesi ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse sisseviimist.

Olgo rõõmustas, et sotsiaalminister on asunud töövõimetuspensionide süsteemi reformima suunas, mida riigikontroll oma auditis on soovitanud.

„Poliitikute abilised võiks heatahtlikult süüvida enam riigikontrolli energeetika, keskkonna ja tervishoiu, hariduse ja ettevõtluse valdkonna audititesse, kust leiab häid analüüse tegelikest probleemidest ning asjalikke soovitusi nende lahendamiseks,“ soovitas Olgo.

Igale auditile ei tehta järelauditit

Riigikontroll teeb tulemusaudititele järelauditeid lähtuvalt sellest, kui aktuaalsed on 2-3 aasta taguses auditis tuvastatud probleemid tänases päevas ning kas auditeeritavad on asunud täitma auditi soovitusi.

Reeglina saadab riigikontroll kõigile ministeeriumitele kord aastas kirjaliku järelpärimise, kus soovib ministeeriumilt konkreetseid selgitusi viimase kolme aasta tulemusaudititest tehtud soovituste täitmise kohta.

Ministeeriumi selgitustest ja riigikontrolli enda seirest lähtuvalt valitakse igas valdkonnas 3 – 4 auditist välja üks audit, milles tehakse järelaudit. Igale auditile ei tehta järelauditit.

Näiteks 2011. aastal valmisid sellised järelauditid: Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise korraldus (audit 2007), järelaudit meditsiiniseadmete soetamisest ja kasutamisest meditsiiniasutustes (audit 2008), muuseumivarade arvestuse, säilimise ja kasutamise järelaudit (audit 2005), ja järelaudit riigi tegevusest turvalise töökeskkonna tagamisel (audit 2007)

Kohalike omavalitsute puhul on eelduseks koostöö riigiga

Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli sõnul on kohalike omavalitsuste (KOV) auditeerimise puhul tehtud lisaks omavalitsustele palju soovitusi ministeeriumidele.

„Tulenevalt paljude KOVide vähesest suutlikkusest on riigile tehtavate soovituste sisu tihti suunatud KOVide nõustamisele ja juhendamisele,“ selgitas Mikli. „Selliste soovituste täitmine nõuaks ministeeriumidelt täiendavat aega ja valmisolekut KOVide probleemidesse süvenemiseks, juhendite koostamiseks ja pidevate koolituste korraldamiseks.“

Neid soovitusi saaks Mikli sõnul täidetuks lugeda, kui KOVide tegeliku võimekuse kasv kõrvalt näha oleks. Ta lisas, et paljud soovitused eeldavadki riigi ja KOVide aktiivset koostööd.

„Tegelikkuses ootab kumbki pool tihti teise initsiatiivi,“ rääkis Mikli reaalsusest. „Teine asi on KOVidele tehtavad soovitused, mille sisu on tihti KOVi kohustus täita seadust. Osadel juhtudel pööratakse tõepoolest seaduste täitmisele edaspidi suuremat tähelepanu. Kuid mõnikord on KOVi suutmatus seadust täita isegi paratamatu, sest oskajat inimest iga valdkonna peale ei ole neil lihtsalt võtta.“

Ta tõi negatiivne näite „Kohalike teede hoiu korraldamise“ auditist, kus soovitused seisnesid ettepanekutes parandada teede arvestust, teede seisundi kontrollimist ja teehoiu kavandamist. 2011.aasta septembri seisuga oli soovitusi rakendanud 47 prostenti omavalitsustest. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja üleriigiliste omavalitsusliitude vastustest kontrolliaruandele nähtus, et neile ühiselt tehtud soovituste puhul eeldatakse initsiatiivi vastaspoolelt. Lisask ei pidanud ministeerium vajalikuks ka ülejäänud talle tehtud soovituste täitmist, tuues põhjenduseks ressursside puudumise või väites probleemi puudumist.

Soovitusi arvestatakse valikuliselt

Finantsauditite kohta märkis osakonna peakontrolör Ines Metsalu, et raamatupidamises tuvastatud üksikvead parandatakse jooksvalt. Tema sõnul on riigikontrollil on jäänud paaril juhul eriarvamusele valitud arvestuspõhimõtte valiku osas.

Metsalu sõnul põhjustavad tähelepanekud tehingute seaduslikkuse kohta reeglina rohkem vaidlusi auditeeritavatega ning soovituste täitmine on pika-ajaline protsess.

2011. aastal lõppenud finantsauditites tehti kokku 82 soovitust ning soovituste arv ühes auditis oli vahemikus 0-22 soovitust, märkis Metsalu. 

2010. aastal lõppenud riigi majandusaasta koondaruandes rahandusministrile tehtud soovituste kohta ütles Metsalu, et riigi tugiteenuste tsentraliseerimise kohta tehtud soovitused on arvestatud osaliselt, varade inventeerimise kohta tehtud soovitusi on aga arvestatud.

Seevastu riigieelarve täitmise aruande läbipaistvuse suurendamiseks tehtud soovitusi ei ole arvestatud nagu ka kapitalirendi lepingute sõlmimise kohta tehtud soovitusi.