Uuring: Eesti venelased tahaksid tunda Moskva toetust
Moskvas tutvustatud uuringu "Vene diasporaa Eestis: olukord ja perspektiivid" kokkuvõttes öeldakse, et "küsitluses osalenutel puudub selge ettekujutus sellest, milles peaks selline koostöö seisnema, kuid küsitletute veendumuse järgi on tarvis läbimõeldud riiklikku programmi, mis ühelt poolt toetaks tõsiselt venelasi ning teisalt ei oleks Eesti riigi jaoks ärritavaks teguriks", vahendab BNS.
Kokkuvõttest selgub, et töö kaasmaalastega võiks toimuda järgmistel suundadel: "Vene elanikkonna toetamiseks tervikliku süsteemi väljatöötamine, kaasa arvatud regulaarne finantsabi koos samaaegse range regulatsiooniga välistamaks vahendite mittesihipärast kasutamist; samaaegselt nii Venemaale kui ka Eestile kasulike suhete arendamine riikidevahelisel tasandil; Balti riikides elavate kaasmaalaste suhtes ühtse järjepideva poliitilise joone väljatöötamine."
Samuti peetakse vajalikuks välistada ainelise toetuse andmist vene kogukonna ja Eesti eliidi jaoks ebaautoriteetsetele isikutele; vene koolide ja metoodikakeskuste loomist ning nende rahalist, organisatoorset ja metoodikaalast toetamist Venemaa poolt, kasutades olemasolevat vene kultuurautonoomia mehhanismi; võimsa poliitilismajandusliku struktuuri loomist suurkapitali baasil Eesti vene kogukonna huvide edendamiseks.
Mõjuka vene erakonna puudumise põhjust nägid respondendid mitte ainult kohalike liidrite erimeelsustes, vaid ka Venemaa soovimatuses osaleda sellise partei loomises.
Seejuures leidis osa vastajaid, et "Venemaa abi ei ole otstarbekas nii sellepärast, et Venemaal on ka endal piisavalt probleeme, kui ka sellepärast, et Eesti pool näeb Venemaa toetuses kaasmaalastele Moskva püüet taastada regioonis oma mõjuvõimu".
"Ka venekeelse kogukonna esindajad võivad seda laadi abisse eitavalt suhtuda, sest ei usu Venemaa võimekusse omaenda riigiski korda majja lüüa, samuti on neile pettumust valmistanud Venemaa ametiisikute üleolev suhtumine kaasmaalastesse," rõhutatakse ülevaates.
Uurimus viidi Russki Miri (Vene Maailm) fondi rahastusel 2011. aasta mais. Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel intervjueeriti kokku 31 ühiskonnaelu tegelast, poliitikut, ajakirjanikku ja vaimulikku. Uuringu tulemusi tutvustati veebruari lõpus Moskvas.
