Kalev Lillo: Kvoodid toovad vaid pahandust
Kas meile meenub mõni positiivne näide kvootide rakendamisest? Mulle mitte. Juba vene ajal käidi Moskvas limiite juurde kauplemas, hiljutine suhkruhinna tõus meie poodides oli samuti kvoodikaubanduse rakendamise vili. Kvoodid ja kunstlikud turumoonutused piiravad Eesti põllumeeste võimalusi oma tänaseks efektiivseks muutunud tootmisega turgudel võrdselt konkureerida.
Ükski kvoot ei muuda fakti, et looduses eksisteerivad mees ja naine, neile ainuomaste rollidega. Sotsiaalsed rollid loomulikult muutuvad ajas ja kultuuris, kuid püüe neid kohustuslikus korras kiiresti muuta pole ratsionaalne.
Looduslikest rollidest rääkides on naiste püüd meestega sarnaselt karjääriredelil edasi pürgida muuhulgas viinud sündimuse vähenemiseni. Lastega kodus oldud ajal palka ei saa ja karjääri ei tee. Vanemahüvitise süsteem on hea näide sellest, kuidas Eestis seda mõttemalli aeglaselt pööratakse – mees ei pea olema edukas töörabaja, ta võib vabalt olla ka vanemapuhkusel ja lapse eest hoolitseda. Naine ei pea kartma karjääriredelil kukkumist ja mehest sõltuvusse sattumist, vanemahüvitis on perele toeks, tagades, et sissetulek ei vähene, vaid säilib lapsega kodus oldud ajal vastavalt varem makstud sotsiaalmaksule.
Naiste rollid on muutunud
Muutused soorollides toimuvad mujalgi. Kui sada aastat tagasi olid õpetajateks vaid mehed, siis täna on toimunud ilma igasuguse sunnita vastupidine muudatus. Veel kümme aastat tagasi poleks keegi uskunud, et politseis on tööl nõnda palju naissoo esindajaid kui täna ja seda ilma igasuguse sunni ning kvootideta.
Vahel ei olegi võrdsuse taotlemine kõiges hea. Tervise Arengu Instituudi uuring näitab, et just soov näida meesooga võrdsena on viinud alkoholi tarvitavate naiste osakaalu olulise suurenemiseni võrreldes mõne aastakümne taguse ajaga. Ka suitsetamise populaarsuse tõus naiste hulgas oli seletatav meestega võrdsuse taotlemisega.
Näitena soorollide muutumisest saab tuua asjaolu, et kui paarkümmend aastat tagasi oli samasoolised suhted okupeeritud Eestiski kriminaalkorras karistatavad, siis täna on need paljudes maades aktsepteeritavad lausa abielulise suhtena ja meilgi toimub arutelu, kas mitte sama teed minna. Kuid selliseid muutusi ei tehta üksnes seaduse käsul.
Probleemid, mida sookvootidega lahendada tahetakse on Eestis kahjuks siiski olemas. Uuringud näitavad, et naised on parema haridusega, kuid saavad tihti vähem palka kui mehed. Naiste potentsiaal on Eesti ühiskonnas selgelt alakasutatud. Töö- ja pereelu parem ühitamine, mida muuhulgas soodustab vanemahüvitis, on kindlasti üks võti nende murede lahendamiseks. Ja kindlasti tuleb julgustada inimesi enda eest seisma juhul kui puututakse kokku ebaõiglusega ning siin pole vahet, kas tegu on mehe või naisega.
