Hakkame äkki kõik streikima, kel palk alla EL-i keskmise?

Tore on näha, kuidas aina enam ja enam erinevate ametite pidajad on otsustanud streikima hakata, et nõuda omale kõrgemat palka. Kes meist siis tahakski väikest palka saada? Keegi ei taha ju!? Meil on enamusel töölistest alla Euroopa keskmist palgad. Aga mis aitaks siis palka tõsta? Kas streik?

Hakkame siis kõik streikima! Kuid miks siinjuures mõned ametid on rohkem "väljavalitud", kui teised? Sest nemad streigivad? Arstid, õpetajad ja vedurijuhid on muidugi väga vajalikud ametid ja peaksid ilma kahtlusteta saama suuremat palka, kuid kas fekalist, lumekoristaja või kokk on neist kehvem? Kõik ametid on vajalikud ja ilma ühtedeta ei oleks teisi. See on nagu terve organism, kus süda, aju ja kopsud võivad ju vaielda, et kelleta ei oleks elu, kuid tõde on see, et kõik nad on vajalikud.

Nii on ka selle streikimisega. Kas need ametid, mille esindajad suuremat kisa teevad ja tänu sellele suurema palga omale välja pressivad, on siis teistest olulisemad? Selline streikimine ei ole solidaarne ülejäänud töötajatega, kes ei streigi. Kui palka tõstetakse, siis tõusku see kõigil natuke, mitte vaid neil, kes streigivad. Riigilt on muidugi hea palka juurde nõuda, kuid kust see raha riigikassasse tuleb? See tuleb tavalise lihttöölise taskust, kel pole mingit võimalustki streikida või palka juurde nõuda. Tema peab sageli alampalga eest rabama ja riigikassasse juurde maksma, et "väljavalitud" ametite esidajad mühinal EL-i keskmise palga saavutaksid ja sellest veel ettegi läheksid. Riik võiks omalt poolt vaadata üle riigiettevõtete juhtide ebanormaalselt suured palgad ja muu raha raiskamise (kas või omavalitsuste tasandil).

Streikimine ei tekita võluväel raha juurde, see tuleb ikka kellegi või millegi arvelt. Streikimine ei muuda Eestit Skandinaaviaks ega kaota meie 50-aastast okupatsiooni, millest me oleme endiste liiduvabariikidega võrreldes isegi edukalt välja tulnud. Tark areng saab toimuda vaid samm-sammult, mil ollakse solidaarsed kogu ühiskonnas ja kõigi ametite suhtes. Kui vaja, peaks riik kasutama vastavaid sunnimeetmeid, et seda solidaarsust kehtestada.

Kõigil meil oleks põhjust streikima hakata. Tulemuseks oleks aga anarhia ja kaos. See omakorda tekitaks riigile kulusid veelgi juurde. Ega inimene polegi kunagi rahul: kord piisab talle kartulikoortest, peaasi et oleks vabadus; peagi on aga see ununenud ja vabadusest saab tähtsamaks lodev ja nüristav heolu. Hoidku jumal meid selle eest!