Tõnis Saarts: valimisea langetamine valimistulemust suurt ei muudaks
Justiitsminister tegi möödunud nädalal suurele hulgale ühiskondlikele organisatsioonidele ettepaneku algatada arutelu valimisea võimalikust langetamisest 16. eluaastani. Politoloog Tõnis Saarts ütles Delfile justiitsministeeriumi ideed kommenteerides, et muudatus tõenäoliselt ühelegi erakonnale suurt eelist ei annaks.
Saarts rõhutas, et noored on üks kõige väheaktiivsemaid valimas käivaid gruppe ning seetõttu valimisea langetamine valimisaktiivsust ilmselt suurt ei tõstaks ega muudaks ka märkimisväärselt valimistulemust. Noored eelistavad pigem küll parempoolseid erakondi ning ennekõike Reformierakonda, kuid noorte reeglina madala valimisaktiivsuse tõttu on erakonna võimalik eelis üsna väike.
Kui järgnevad langetatud valimiseaga valimised peaks näitama, et noorte häälel on varasemast mõnevõrra suurem kaal, siis on Saartsi sõnutsi võimalik, et ka teised erakonnad hakkavad noortega varasemast enam tegelema. Siin näeb politoloog ka väikest ohtu, kuna see valijagrupp võib olla mõnevõrra kergemini manipuleeritav, juhul kui valimiseelistused pole välja kujunenud.
Samas ei ole 16-aastased Saartsi sõnul oluliselt rohkem mõjutatavad kui 18-aastased ning pealegi on demagoogilistest hüüdlausetest mõjutatavaid inimesi kõigis eagruppides. Inimeste vastuvõtlikkus manipulatsioonidele ja demagoogiale sõltub Saartsi hinnangul rohkem sellest, kui huvitatud poliitikast ollakse, kui kursis end ühiskonnaeluga hoitakse ning kui suured on eelnevad teadmised poliitika vallas.
Erinevad uuringud on Saartsi kinnitusel näidanud, et noored jagunevad laias laastus kaheks, nii et osa on poliitikast üsnagi huvitatud ning teist poolt ei huvita see peaaegu üldse. „Ma hästi ei usu, et valimisea langetamine apaatseid noori rohkem poliitika juurde toob. Siin on küsimus ennekõike kodanikuühiskonnas, osalusvõimaluste laienemises ja kodanikuhariduses,” sõnas Saarts, et muudatus noorte huvis poliitika vastu suurt revolutsiooni ei tooks.
Kuigi valimisea langetamisel ei oleks Saartsi hinnangul suurt mõju valmistulemustele ega noorte huvi kasvatamisele poliitika vastu, siis leiab politoloog siiski, et ka väiksed muutused võivad olla olulised. Kindlasti aga pole tema sõnul põhjust üheski erakonnas paanika tekkimiseks, kuna stsenaarium, et Reformierakond suudab muudatusega tagada valimistel kohe hüppelise toetajate kasvu, on alusetu.
