„Ega see teema ei ole uus,“ rääkis Toots Delfile. Tema sõnul on idee taga ühelt poolt rahvusvaheline surve Euroopast, kus käib intensiivne noortepoliitika ja arvatakse, et noortele valimisõiguse andmine kaasab neid rohkem igapäevapoliitikasse.

Teine surve tuleb politoloogi sõnul Eesti enda noorteorganisatsioonidelt. Valimisõiguse andmine 16-aastastele muudaks Tootsi sõnul ka noorte survegruppide nõudmised vastutustundlikumaks.

Teiste riikide statistika näitab, et noored ei ole siiski väga aktiivsed valijad, kuid sellele vaatamata pooldab ka Toots ise noortele valmisõiguse andmist. „Meie kui täiskasvanute kohustus on neile see võimalus pakkuda,“ ütles Toots. „See on ilus signaal noortele, et me hoolime neist ja peame neid võrdseteks.“

Toots ei arva, et 16-aastased ei ole vastutustundlikud. Ta tõi võrdluseks, et näiteks kriminaalvastutus algab Eestis 14 eluaastast.

„16-aastane on täiesti normaalselt informeeritud poliitikast ja saab aru, mis on demokraatia,“ kõneles Toots. „Ta ei ole kuidagi algelisem otsustaja kui keskmine täiskasvanud valija.“

Tootsi sõnul saab tänane põhikooli lõpetaja ehk 16-aastane poliitikast paremini aru, kui 40-aastane, kes on kunagi omandanud põhihariduse. „Ta on õppinud demokraatlikku ühiskonnakorraldust ja teab juba seda, mitte nõukaaegset jura. Juba see teeb nad arvestatavateks valijateks,“ rääkis Toots.

Valimistulemust mõjutab minimaalselt

Tootsi sõnul võib noortele valimistulemuse andmine siiski valimistulemust mõjutada minimaalselt. „See on idee pooldajate helesinine unistus, kui nad arvavad, et noored mõjutavad valmistulemust,“ kõneles politoloog. „See ei muuda peaaegu midagi.“

Ta ei kujuta enda sõnul ette, et oleks võimalik noorte erakonna sünd. „Parteid peavad ikka igale vanusegrupile midagi pakkuma ja ei saa pensionäridele selga pöörata sellepärast, et noored tulevad valima,“ lausus ta.

Toots ei soovinud spekuleerida, kes praegu parlamendis olevatest erakondadest kõige rohkem noorte valijate hääli saaks. „Kui valimisseadus muutub, siis korrigeerivad kõik erakonnad oma kampaaniat ja praeguse olukorra pinnalt ei saa prognoose teha,“ põhjendas ta.

Justiitsminister Kristen Michal saatis eile ühiskondlikele organisatsioonidele kirja, milles tegi ettepaneku algatada arutelu valimisea võimalikust langetamisest 16 eluaastale.