„Arutluse all oli, kes võidab Venemaa valimised, kas Vene ühiskond on muutunud ja leiti et on, ning see on riskiks praegusele võimuladvikule. Nad ei oodanud, et rahvas nii valusalt reageerib parlamendi valimiste valimispettusele,“ tutvustas toimunud arutelu Delfile inimõiguste instituudi nõunik Silver Meikar.

Need, kes paneelil osalesid, uskusid kõik, et valimised võidab Vladimir Putin esimeses voorus, eeldati ei valimised ei saa olla ausad, aga küsimus ole mitte ainult häälte lugemises, vaid juba selles, et kui pole vaba meediat, ei saagi korraldada ausaid valimisi.

Ja kui Putin suure tõenäosusega taas end Kremlisse kinnitab, võib arvata, et suur osa Venemaa inimestest enam ei nõustu asjade senise korraldusega ja siis on võimul kaks valikut: midagi muutma hakata, mis on vähem tõenäoline, teine valik: riskida sellega, et midagi ei muudeta, kuid selle tulemuseks võib olla, et võimult ei lahkuta mitte järgmiste valimiste ajal vaid hoopis varem ja hoopis teisiti.

Arutlustest kerkis Meikari sõnul esile ka mõte, et Venemaa ei vaja mitte vägivaldset revolutsiooni, kus kõnelevad kaikad ja püssid, vaid aeglasemat arengut kodanikuühiskonna poole, evolutsiooni. Näiteks nagu Eestis oli laulev revolutsioon.

Kohalviibijad küsisid peakõnelejalt, endiselt Venemaa peamistrilt
Mihhail Kasjanovilt, et miks on vaja Putini vastu olla, kui inimesed teda armastavad. Kasjanov nentis seepeale, et osadel inimestel ongi raske kujundada teistsugust arvamust, kui viibitakse kitsas meediaruumis, mis allub režiimile ja suunabki sellise arusaama kujunemise poole. Anna Vvedenska lisas, et „Vene meedia on täna Putini ruupor.“

Kasjanovi sõnul on Eestis hoopis teised probleemid, kui Venemaal. Ta ütles, et eestimaalased siin ei räägi, et meilt varastatakse valimised ja meedia kuulub režiimile - meil on teised probleemid. Kasjanov ei saanud aru, mille üle Eesti muukeelne elanikkond kurdab.

Kasjanovi sõnavõtust tõi Meikar välja järgmist: "Kõige enam ärritab inimesi: usalduse puudumine, elanikega mitte arvestamine, kõiki eluvaldkondi läbiv korruptsioon ja võimude lahususe puudumine.“

Veel jäi kõlama, et üks meetod autoritaarse režiimi kestmiseks on tekitada illusioon, et alternatiivi pole. "Praegusel Vene võimul on see küllaltki hästi õnnestunud," nentis Meikar.

Siiski nägid kõnelejad väljapääsu mitte revolutsioonis vaid pikemaajalises evolutsioonis. Neid venemaalasi, kes usuvad sellisesse arengusse, peavad ja ka saavad Eesti ja teised läänelikud demokraatlikud riigid toetada.