"Info peab olema vabalt liikuv. Kui kaubandusjuristid, kes käsitlevad infot kui pelgalt kaubaartiklit, on teinud ühe lepingu, ilma isegi kriminaalõiguse juriste kaasamata, siis on esiteks karistused paigast ära ja teiseks ei võta see leping arvesse, et elame 21. sajandil, kus on peale tulnud täiesti uutmoodi tehnoloogiasse suhtuv põlvkond," ütles eurosaadik Tarand Delfile.

"Peale suruda nendele jõuga 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole patendi ja copyrighti lahendusi on teadmispõhise ühiskonna arengut takistav," lisas saadik.

Tarandi sõnul näitas teiste Euroopa riikide arvamust ACTA kohta 2010. aastal toimunud hääletus, kus valdav enamus arvas, et leping on väga hea ja see tuleb kiiresti ära teha. "Seda arvamust toetas Briti konservatiivide rühm ja Euroopa Rahvapartei, sealhulgas ka Tunne Kelam. Kes hääletasid kõik selle poolt, et ACTA on lahe. Rohelised, sotsiaaldemokraadid ja liberaalid hääletasid selle poolt, et ACTA-ga seonduv tuleb esiteks avalikustada ning põhjalikult analüüsida," ütles Tarand Delfile.

Saadik lisas, et eelmise nädala seisuga on aga näiteks Euroopa konservatiivide liider teinud avalduse, et ACTA-ga ei ole kõik päris selge ja lepinguga on suuri probleeme. "Ma arvan, et kui Euroopa Parlamendi raport kevadel valmib ja neljast asjassepuutuvast komisjonist ka arvamused tulevad ning resolutsioon jõuab plenaariumini, siis sõltub palju ka selle sõnastusest, aga kui see on selline, et kiidame ACTA tingimusteta heaks, siis europarlamendist see läbi ei lähe," ütles Tarand.