Abipaketilt ei oodata Kreeka süvenevate majandusprobleemide kiiret lahendamist. Selle asemel seisavad kreeklased silmitsi aastatepikkuse kokkuhoiu ja jõupingutustega oma majandus jälle käima saada, vahendab BNS.
Rahandusministrite esmaspäevase kohtumise üheks peateemaks on Kreeka riigivõla resktruktureerimine. Selle keskmes on 100 miljardi euro suuruse võlaosa mahakandmine eesmärgiga vähendada Kreeka võlga 120 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Kreeka parlament kiitis nädala eest vägivaldseks läinud tänavameeleavalduste saatel heaks 3,2 miljardi euro suuruse säästupaketi, kuid Saksamaa ja mõned teised euroala riigid on väljendanud kahtlust, kas Ateena oma lubadustest kinni peab.
Ametnike sõnul kiidetakse abipakett tõenäoliselt siiski heaks, ehkki mõned detailid tuleb veel selgeks rääkida. Kreeka tehnokraadist peaminister Loukas Papadimos sõitis pühapäeval ootamatult Brüsselisse, kuid rahandusministrite kohtumisest ta ilmselt osa ei võta.
Papadimose valitsus peaks esmaspäeval esitama parlamendile kaks eelnõu, mis on hädavajalikud Kreeka kreeditoride veenmiseks valitsuse tahtes reformid kiiresti ellu viia.
Eelnõud, mis näevad muu hulgas ette palga- ja pensionikärpeid, peaksid tulema teisipäeval arutusele parlamendi komisjonides ja minema hääletusele kolmapäeval.
Kreekal on abirahaga kiire, sest 20. märtsil tuleb tal tasuda 14,4 miljardit eurot vanu võlgu ja selleks on tal vaja uut laenumakset. Valdav osa eeldatavast abirahast kulub Kreeka võlakirjade väljavahetamisele, pangandussektori stabiliseerimisele ja intresside tasumisele.
