Lugeja: toetame õiglust ja aitame Hillar Koitlat!

Moraalne kaotus on tihtipeale valusam kui füüsiline, sest füüsiline valu on paranev nähtus, aga moraalne mitte iial - tean seda oma kogemuste põhjal. Oma vanemad kaotanud Hillar Koitla vajab meie - eestimaalaste - toetust, et seista vastu ebaõiglasele kohtusüsteemile.

Tegelikult toetan hr. Koitlat, sest tean, mis on moraalne kahju - see on vahel hullem kui füüsiline. Sest füüsiline kahju ununeb, aga moraalne mitte kunagi.

Tean seda, sest oli aasta 1982, kui süttis põlema teadmatutel asjaoludel Viljandis õppehoone ühiselamu ja ainsaks ohvriks seal oli minu kallis vend, kes hukkus.

Ka siis tutvustati meie perekonda uurimismaterjalidega ja sealt siis selguski tõsiasi, et "millegipärast oli toa uks väljastpoolt lukustatud" ja ta ei pääsenud toast välja ja mida veel - teadsime ka seda, et tema toakaaslane käis elnevalt seal toas põlengu ajal, et võtta kaasa oma asjad ja dokumendid - seega oli ju ka aega, et päästa voodis magavat inimest - aga paraku ta seda ei teinud.

Ja kui hiljem, kui püüdsime asja edasi uurida lasta, siis tuli vastus, et meie kohtusüsteem ei saa mõista süüdi inimest moraalse kahju põhjustamise eest. Seega JOKK.

Aga vahel siiani tuleb see pilt silme ette, kui see maja põleb ja kuulen venna häält hüüdmas appi - seda appihüüdu kuulsid ka lähedalolevate majade elanikud.

Ja kuigi teadsin siis ja tean ka praegu, kes oli see, kes selle ukse lukustas enda lahkudes. Siis jätkus sellel noormehel veel jultumust tulla minu venna matustele.

Seetõttu kutsun üles toetama ja abistama inimest, kes peab lisaks kannatustele veel hüvitama raha kuriteo põhjustanud inimesele! Eesti inimesele on selgelt liiga tehtud.

Eile avas traagilises avariis vanemad kaotanud Hillar Koitla arveldusarve, et osaliselt katta kulutusi, mis tal tekkisid surmakutsar Joosep Laiksooga kohut käies. Hillar Koitla konto Swedbankis on 22 105 44 75 075.