Tallinn tahab hooletuid majaomanikke karmimalt karistada
Vastavasisulise Tallinna linnavolikogu otsuse eelnõu algatas linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Eelnõus tehakse valitsusele ettepanek muuta ehitusseadust ja karistusseadustikku eesmärgiga suurendada ehitise omaniku vastutust enda kohustuste täitmata jätmise eest.
„Ehitusseaduses sätestatud trahvimäärad on kinnisvara väärtusega võrreldes väga madalad ning seetõttu ei pane trahv omanikku oma kohustusi täitma,“ nentis abilinnapea Taavi Aas.
Lisaks palub linnavalitsus kaaluda eelnõu täiendamist ettepanekuga suurendada sunniraha ülemmäära. Kehtiv seadus näeb kohustuse täitmisele sundimiseks ette sunniraha ülemmäära füüsilisele isikule 1300 ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
„Oleme seisukohal, et nimetatud määrad on liiga väikesed, et motiveerida hooletuid omanikke enda kinnistuid korrastama, ning need ei valmista ka reeglina raskusi tasumisel,“ tõdes linnavalitsus. „Seetõttu on kujunenud olukord, kus pigem tasutakse sunniraha ja jätkatakse rikkumist, kui et asutakse kinnistut korrastama. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et koos trahvimäärade suurendamise ettepanekuga tuleks teha ettepanek ka sunniraha ülemmäära suurendamiseks.“
Eelnõu seletuskirja kohaselt on praegu füüsilisele isikule määratav kõrgeim rahatrahv 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot liiga madal, et motiveerida oma kinnisvara korras hoidma.
„Ainuüksi Tallinna kesklinnas on palju hooletusse jäetud ja inimestele ohtlikke kinnistuid, mille omanikke pole võimalik korrale kutsuda, sest võimalik trahvimäär on ülimadal. Mõni kinnisvaraomanik on koguni tahtnud viie aasta trahvi korraga ära maksta, et teda rahule jäetaks,“ põhjendas linnavolikogu esimees eelnõu esitamist.
Eelnõu sisaldab ettepanekut tõsta rahatrahvi ülemmäär füüsilisele isikule 12 500 trahviühikuni ehk kuni 50 000 euroni ja juriidilisele isikule kuni 100 000 euroni.
