Kes on autor? Kes omab õigusi? Kellele kuulub pilt ja kellele pildil kujutatu?
Õiguste kaitsmine on tore, ma olen igati õiguste kaitsmise poolt, aga autorite õigusi kaitstes kiputakse ära unustama nende teiste - autorite poolt kujutatavate inimeste ja asutuste õigusi. Kõige valusamal riivavad siinkohal kujutatavate õigusi just nimelt fotod - nende tegemisega on võrreldes muude kunstiobjektidega kõige vähem tööd, nende tegemisega ja avalikustamisega saab tehniliselt igaüks hakkama ja neid tehaksegi täiesti massiliselt.
On vana vaidlus, kellel kuuluvad fotod - pulmafotod, aktifotod, seltskonnas ja pidudel tehtud fotod, muuseumiobjektidest, kaubandusest tehtud pildid - kas pildistajale, või pildistatavale. Päris paljud inimesed, kes võibolla näiteks põlgavad klatši ja varastamist, muutuvad kaamera taga äkki omavolitsevateks maniakkideks, kes klõpsutavad luba küsimata igal pool ja pärast panevad samamoodi luba küsimata oma fotod nendel kujutatud inimestega väga avalikult internetti üles. See pole ilus, seltsimehed fotograafid, nii professionaalid, kunstnikud kui asjaarmastajad. Kui teil puudub modelli otsesõnaline luba, siis see pole kohe üldse ilus ja see riivab inimeste õigusi palju räigemal moel, kui see, kui pildistatud inimene võtab teie poolt endast tehtud pildi ja paneb selle ise kusagile internetti üles. Minu jaoks on modelli õigus tema järgi tehtud kunstiteose üle otsustamiseks palju suurem, kui kunstniku õigus elava ja tegutseva modelli eraelu üle otsustamiseks, aga sellest ei kiputa praegu miskipärast üldse kohe eriti rääkima. Kusjuures, fotograaf saab oma teost ka praegu, digiajastul, siiski tehniliste vahenditega kaitsta, aga kuidas saab oma ihu ja isikut kaitsta modell, kes on välkiirete hüpersupermegavõimsate digifotokate ees täiesti abitu?
Teiseks, kui inimeste õigustest on veel mõned ennast kunstnikeks pidavad fotograafid teoreetiliselt ehk võimelised aru saama, siis näiteks muuseumide ja näituseobjektide, majade ja interjööride omanike õigustest ei saada enam üldse aru. Näiteks kas või see: viimasel ajal on netis ilmunud päris palju inimese keha ja vaimu iseärasusi tutvustavaid artikleid ja nende artiklite juures korduvad ja korduvad ühed ja samad Eesti Tervishoiumuuseumis (profifotograafide) tehtud pildid tervishoiumuuseumile kuuluvatest eksponaatidest, kusjuures pildiallkirjas pole tervishoiumuuseumit isegi mitte möödaminnes mainitud. Selliseid artikleid ja pilte tuleb ette nii Delfis, Postimehes kui ka muudes väljaannetes.
Omandiõiguse küsimus on siinkohal keeruline - need objektid kuuluvad muuseumile, järelikult riigile, järelikult kogu rahvale. Kuuluvad jah, aga see ei õigusta fotograafi poolt nende piltide esitamist kui ainult endale kuuluvaid, minimaalselt oleks viisakas illustratiivsete eksponaatide tegelik valdaja ära mainida. Sama lugu kõigi teiste tekstide illustreerimiseks kasutatud piltidega. Olgu tänavalt pildistatud osmik, käest kinni hoidvad lapsed, ilus interjöör, tuntud tegelase skulptuur või solgipang - kui see kõik ei kuulu fotograafile endale, pole viisakas piirduda avalikustamisel pidile vaid autori nime lisamisega. Muuseumiobjektidele, interjööridele ja kunstiteostele tuleb juurde kirjutada nende asukoht või valdaja, inimeste kohta (kui nad on fotol äratuntavad) asjakohane kommentaar, muidu on autor, kes oma õigusi ju silmist lasta ei taha, rikkunud ise hoopis teiste õigusi.
Kui aga sina rikud teiste õigusi, pidades ennast loojaks, siis kuidas sa saad nõuda, et teised austaksid sinu omi?
