"Leiame, et Venemaa suhetes Balti riikidega on paljutõotavaid võimalusi. Edu ei tule kergelt, kuid hiljutine Poola ja Venemaa kogemus andis kasuliku õppetunni," on öeldud Euro-Atlandi Julgeoleku Algatuse (EASI) ülevaates, vahendab BNS.

Nimetatud foorumi asutas 2009. aastal Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtasutus. Seda juhivad Saksa diplomaat, Müncheni konverentsi eestvedaja Wolfgang Ischinger, Venemaa endine välisminister Igor Ivanov ja USA ekssenaator Samuel Nunn.

Eksperdid ütlevad kaks aastat koostatud ja sel kuul avaldatud dokumendis, et "Balti riikide ja Venemaa juhid peaksid veel intensiivsemalt lahendama küsimusi, mis neid ja nende ühiskondi jätkuvalt lahutavad".

Ülevaate autorite hinnangul kujuneb ajaloo osas leppimise protsess "uue ja tõhusa euroatlantilise julgeolekuühenduse loomisel" tooniandvaks.

"Hiljuti said edukalt silutud ammused erimeelsused Vene-Poola suhetes, lahendatud Venemaa ja Norra vahelise piiri küsimused; Soome-Vene suhete pikk kogemus näitab, et juhtide roll ja valmisolek võivad anda impulsi normaalsete suhte poole liikumisele. Kõik selle regiooni riigid peaksid töötama selle nimel, et kõrvaldada ajaloolisi takistusi normaalsetes suhetes ja koostöös," on öeldud dokumendis.

Eksperdid toovad välja printsiibid, millest tuleks nende hinnangul lähtuda ajaloo osas leppimise poole püüdlemisel. Üheks olulisemaks lähtekohaks on nimetatud vajadust "demonstreerida austust varem kannatanud riigile ning käituda tema suhtes kui võrdne võrdsega".

Samuti leiavad poliitikaeksperdid, et "tugevaim riik peab võtma enesele moraalse liidrirolli" ja et kõige tundlikumaid ajalooküsimusi tuleb käsitleda ülimalt ettevaatlikult. Ekspertide hinnangul ei maksa alahinnata sümboolseid žeste ning suhtuda tähelepanelikumalt ametlikku ajalookäsitlust näitavatesse formaalsetesse avaldustesse. Samuti öeldakse dokumendis, et olulist rolli saavad selles etendada kodanikufoorumid ja kirikud.

Ühtlasi soovitavad analüüsi koostajad riikidele avada kõik arhiivid, mis omavad tähtsust keeruliste küsimuste selgitamiseks.